loader image

Eestis on 21 aastaga lageraiega lagedaks raiutud ca 500 000 ha vanemaealist metsa ja poliitikud pole isegi seda veel märganud.

Tuttav küsis, kui palju on Eestis 2000 aastast alates metsa lagedaks raiutud ja ma ei osanud talle ühtegi suurusjärku öelda. Vastasin, et palju aga kui palju, sellest polnud endalgi aimugi. Istusin arvuti taha maha ja hakkasin avalike andmete põhjal arvutama kui palju on siis palju. 

Lõin numbrid kokku ja suurusjärgud olid endalegi üllatavad, sest, kui 21 aastaga minimaalselt, rõhutan minimaalselt, on lagedaks raiutud ikka ca 500 000 ha siis see on pindalaliselt kolossaalne kogus. Tasakaal on paigast ära ja sellel suunal jätkamine on ilmselge häving looduse jaoks. Kui metsatööstus saaks oma soovid ellu viia, siis nad lõikaks järgmised 20 aastaga veel 500 000-700 000 ha lagedaks. Hetke poliitiline koosseis ja metsateadlased seda suunda ka toetavad, et hoida raiemahte kõrgena ja tulgu peale meid kasvõi veeuputus ja hiigeltrahvid Euroopa Liidu poolt. 

Raul Rosenvald, Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur, on hoiatanud metsateadlasi: “Koht, kus ühel metsateadlasel peaks tegelikult «punane tuluke põlema minema», on kõige noorem vanusrühm: lageraiejärgseid alasid vanusega alla kümne aasta leidub ülipalju, 370 000 hektarit, mis on ligi 20 protsenti Eesti majandatava metsa pinnast.” Hoiatuse sisust saab lugeda pikemalt arvamusloost: https://arvamus.postimees.ee/7504941/keskkond-raul-rosenvald-riigimetsa-raiutakse-rohkem-kui-peaks 

Miks peaks Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur avalikult hoiatama Tartu Ülikooli metsateadlasi? Nad on ju kolleegid? Põhjus on minu arvates selles, et mingil kummalisel põhjusel Tartu Ülikooli metsateadlased ei soovi tunnistada, et metsa on üle raiutud vaid  pigem on seisukohal, et kõik on veel siiani hästi. Kas siin mängib rolli asjaolu, et RMK toetab metsateadlaste uurimistöösid rahaliselt läbi erinevate stipendiumite, jääb juba igaühe oma otsustada.

Oleme sattunud parajasse nõiaringi, kus numbrid ja vähemalt osad teadlased kõnelevad kohutavast üleraidest ja halvast looduskaitsest, aga poliitikud kuulavad ikkagi metsatööstust ja metsatööstuse suunal meelestatud teadlasi. 

Kuidas sellest nõiaringist edukalt ja võidukalt välja tulla?

Saatsin eile kirja keskkonnaministrile, et leppida kokku kohtumine raiemahu ja linnurahu teemadel. Arvan, et lahendused saavad alguse suhtlusest ja olulise määrava toena on ühiskondlik surve ja ootused. “Turu-uuringute AS uuring näitab, et kevad-suvise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% elanikest!“ kirjutas  eile EMA Facebooki kommentaariumisse Farištamo Eller ning lisas “Millega tegelevad aga poliitikud ja loodust hoidma loodud ametkonnad?”  

Küsimus on igati õige, et millega nad lõpp kokkuvõtteks siis tegelevad? Peaminister Kaja Kallas teeb edukat välispoliitilist karjääri ja see aitab igati Eesti julgeolekut kindlustada Venemaa vastu, aga muudeks probleemideks hetkel väga aega pole. Jüri Ratas teeb ilusaid loodusteemalisi postitusi oma Facebooki seinale, aga meelde on jäänud ikkagi lõigatud  notiga õlal. Nii palju, kui EKRE poliitikute suust kuulda on olnud, nahutab Martin Helme EKRE sees olevad loodusmeelseid poliitikuid, et need pead ei tõstaks. Helir-Valdor Seeder vist pole kunagi väga otsest seisukohta looduse kaitseks avalikult loonud, aga  Facebooki leht nagu Jürilgi, kihab looduse teemadest. Isegi karu on töölt koju sõites filmile saanud. Jevgeni Ossinovski tegi endale kahe aastaga selgeks, kui suures jamas on Eestimaa loodus ja läks seejärel Tallinna linna päästma. Ta oli üks väheseid poliitikuid, kes reaalselt loodust aitas kaitsta selle kahe aasta jooksul. Kristina Kallas ehk jokker tulevastel riigikogu valimistel. Kuhu kuulub tema meelsus, seda teab ta oma südames ning Johanna Maria Tõugu – poliitik, kes omab tahet kaitsta Eestimaa loodusest, aga hetkel on võimalused selleks vähekese kitsad. 

Ning Eesti president – jätan siinkohal austusest presidendi vastu otsese arvamuse avaldamata.

Minimaalselt 500 000 hektarit lagedaks raiutud ja metsa eluringi arvesse võttes, on seda tehtud väga lühikese ajaga ning poliitikud pole valdavalt millestki aru saanud. Arvatavasti ca 1,5 miljon linnupoega hukkunud selle ajaga kevad- suviste raiete käigus ja ikka pole  korraliku seadust, mis linde kaitseks.

Eesti riik on väga tubli ja teeb tänuväärset tööd Ukraina kaitseks ja Eesti julgeoleku tagamisel. Kahjuks veresauna Eesti looduses vastu ei taheta aga peatada ja see teebki Eesti poliitika nii kahetsusväärselt kahepalgeliseks. 

Loodus on tulvil vahvaid tegelasi, aga kui me neile abikätt ei ulata, kaovad nad lõpuks koos vanade metsadega. https://www.facebook.com/groups/eestimetsaabiks/posts/1608800486186507/ 

Ornitoloogid soovitavad konkreetset linnu rahuaega “majandusmetsas 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist 31. augustini” Laseme loodusel kasvatada oma tibusid rahus ja hoiame Eestimaa loodust ka järeltulevastele põlvedele! 

Mõistvat suhtumist poliitikutelt lootes, MTÜ Eesti Metsa Abiks metsanduse- ja looduskaitse ekspert. Ning kui soovite, siis võite alati toetada looduskaitset majanduslikult. Meie juba ei seisa käed rüppes:  https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

Share on facebook
Jaga

Teised uudised