Oleme elurikkuse kriisi keskmes, kuid endiselt raadatakse metsasid uuselamurajoonide rajamiseks.

Rohkem kui kunagi varem kuuleme meediast arvamusi ja plaane, kuidas leida lahendusi nii kliima- kui elurikkuse kriisile, mille keskmes oleme.

Samal ajal, üle-eestiliselt, lubatakse endiselt erametsasid alatiseks hävitada kellegi isikliku kasu nimel.

Täpselt selline lugu on lahti rullumas Harjumaal, Kloogaranna puhkepiirkonnas, Tuulna külas. Metsamaa, millega eramajade piirkond piirneb, on olnud mets juba esimese Eesti ajal. Alates 2005ndast aastast on see mets olnud kohaliku üldplaneeringuga kaitstud kui kohalikele oluline puhkemets. Samuti on senises üldplaneeringus märgitud, et see ala jääb Tallinna rohelisse vööndisse, ehk see on linnaelanike lähipuhkeala.

Kuid nüüd on uued ajad, üldplaneering on muutmisel ja see metsamaa on täna jõudnud metsamaade kokkuostja kätte ning seda soovitakse muuta elamurajooniks, kuhu ei ole planeeritud ei kõnniteid ega tänavavalgustust. Maja majas kinni. Pealtvaadates jääb mulje, et raha on ainus, mis meie riigis maksab ning kohaliku Lääne-Harju omavalitsuse ametnikud on asunud arendaja poolele. Ometigi tutvustab vald ennast kui omavalitsust, kes hoiab piirkonna rikkalikku loodus- ja kultuuripärandit ning on arvestav ja lugupidav oma inimeste suhtes, kes oma kodukohast hoolivad. Päriselus aga seistakse kindlalt arendaja selja taga, eesmärgiks see, et mets saaks raadatud ja majad püsti.

Kohalik kogukond aga on teisel seisukohal, Eesti Metsa Abiks on kohalike poolt sellesse juhtumisse kaasatud ja oleme ühiselt täielikult vastu sellele, et me endiselt hävitame asendamatuid ökosüsteeme vaid ühel eesmärgil – raha teenimine. Eile toimus Paldiskis Lääne-Harju vallavalitsuse ruumides avalik arutelu, kus Eesti Metsa Abiks poolt osales meie valdkonna ekspert Indrek Hein.

Metsa hävimine ja uue elamurajooni loomine on võimalik vaid seetõttu, et vald, uut üldplaneeringut menetledes, on muutnud oma tõlgendust kehtiva üldplaneeringu osas. Aastakümneid on selliseid kõrge puhkeväärtusega kaitstavaid metsi keskkonna hoidmiseks säilitatud ja järsku nüüd, metsa omaniku vahetudes ja uue üldplaneeringut ettevalmistamise tuules, on see mets sisulisest kaitsest ilma jäetud ning arendajale paistab roheline tuli.

Indrek Hein argumenteeris, et sellised arendustegevused on suurt pilti vaadates täielikus vastuolus nii elurikkuse eesmärkide kui kliimaeesmärkide täitmisega. Räägitud sai ka sellest, et selle ala põhjavesi on kaitsmata ning sellest, et tänapäeval ei ole kohane luua uut elamuarendust, kus maja on majas kinni ja puuduvad kõnniteed ja valgustus. Kas lapsed peavad hakkama kooli minema mööda valgustamata sõiduteed? Puudub ka tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Täna tundub, et kõik need argumendid kõlasid vallas kurtidele kõrvadele.

Alles käis meediast läbi suur vaidlus õlitehase nimel ning advokaatide väited, et põhiseaduse kohaselt peab Eesti andma oma “proportsionaalse panuse”, et hoida üleilmset soojenemist tuntavalt alla 2 kraadi. Kohus leidis, et kliimamuutuste leevendamise vajadus pole igas olukorras ülekaalukas ja arendused ei ole põhimõtteliselt keelatud, kuid neid ellu viies tuleks jälgida, et arenduste suhtes on olemas ülekaalukas avalik huvi. See peaks kehtima nii õlitehase kui kõikide uute arenduste osas, mis kliimaeesmärke rohkem või vähem mõjutavad. Antud juhul ei ole küll tegemist mingi avaliku huviga, vaid ühe ettevõtja huviga. Tundub, et huvid on mängus ka omavalitsusel, miks muidu nad selle arenduse eest seisavad.

Kohalike inimeste soov on aga vastupidine – nemad soovivad, et seda elamurajooni sinna ei tule. Kardetakse põhjendatult, et läbi selle uue arenduse nende elukeskkond märkimisväärselt halveneb, kardetakse vee kvaliteedi langust ning kaevude tühjaks jäämist suveperioodil. Samuti ollakse nördinud selle üle, et vald ei arvesta ei keskkonna, ega kohalike elanike murede ega arvamusega.

Eesti Mets Abiks seisab alati looduse ja kohalike kogukondade poole peal. Oleme sisenenud uude ajastusse ja kõik mis oli tavapärane varem, ei kehti enam täna. Nüüd on käes ajad, kus iga puu, iga metsatukk on päriselt meile kõigile eluks vajalik ja peame seda väärtust ning oma elukeskkonda kaitsma iga hinna eest.

Foto on illustratiivne, autor: Karl Adami Wildlife Photography

Fotol on väike-kärbsenäpp.