Andsime mõni aeg tagasi teada, et oleme astumas samme Rail Balticu projekti suunamiseks olemasolevale trassile läbi Tartu või Pärnu.
Täna saatsime välja alljärgneva kirja Eesti erakondadele.
Hoiame Teid sündmustega kursis.
MTÜ Eesti Metsa Abiks
Rail Balticu töörühm
“Lp, … erakond”
Teavitus ning teabepäring erakonna seisukoha osas
30. juuni 2023
Teavitame, et MTÜ Eesti Metsa Abiks on võtnud rajatava Rail Balticu osas seisukoha. Tulenevalt majandusliku ning poliitilise keskkonna olulise muutumise tõttu koroona-pandeemia ning Ukraina sõja tagajärjel ning looduskeskkonna järjest halveneva olukorra tõttu, on antud projekt vajalik planeeritud kujul peatada, suunata see olemasolevale trassile läbi Tartu või Pärnu; kasutada projekti rahastut olemasoleva raudteevõrgustiku kaasajastamiseks.
Tugineme oma seisukohas järgnevale:
1. Projekti looduskeskkondlik aspekt on hävitava mõjuga – 213km pikkune ja 66m laiune rajatav raudteemaa (trassikoridori laius 350m) läbi Eesti metsade ja rabade tekitab Eesti loodusele korvamatu kaotuse. Lisandub kahju rajatavatel kaevandusealadel projektile ehitusmaterjalide hankimiseks.
2. Projekti majanduslik külg.
Rail Balticu majanduslikule ebaratsionaalsusele viitas EL’i Kontrollikoja aruanne juba 2020. aastal.
Täna, koroonast ning Ukraina sõjast tingitud süveneva majanduskriisi taustal on projekti majanduslik väljavaade muutunud selgelt negatiivseks.
Riigi eelarve on miinuses, olemasolev raudtee vajab kaasajastamist, milliste vahendite arvelt kaetakse uue raudteetrassi haldamine, doteerimine?
Kui suunata Eesti kohalik kruus ja killustik Rail Balticule, siis kust tulevad teede-ehituseks vajaminevad materjalid?
Eestimaa kogukondades kasvab vastumeelsus uute kaevanduste rajamise osas, see takistab täiendavalt kohalike materjalide kasutamist ning tingib puudujäävate materjalide planeeritust kallima hinnaga eksportimise.
3. Riigikaitseline aspekt.
Uue trassi rajamise eelised olemasolevate ees (läbi Tartu või Pärnu) on täna muutumas olematuks.
Oleme Eestis Rail Balticu viimane lõik. Raudtee trass alates Suwalki koridorist läbi Leedu ja Läti on sõjaolukorras potentsiaalse vastase erilise tähelepanu all. Sestap planeeritakse Eesti sõjaline varustamine raudtee-, maantee-, mere- ja õhukoridoride vahel.
Soome ja Rootsi liitumine NATOga aitab õhu- ja mereteid tugevamalt turvata, maismaa-transpordi sh raudtee olulisust vähendada.
Miks on vaja otsus Rail Balticu trassi muudatuse osas lähema aasta jooksul ära teha?
2023. ja 2024. aastal on projekti ümbersuunamine olemasolevale trassile veel rahaliselt suhteliselt soodne. Fookus sel perioodil on peamiselt liiklussõlmede rajamisel ning põhitrassi projekteerimisel. St, niikaua kui põhitrassi projekt pole veel valmis ja peatöövõtulepingud koos mahukate allhankelepingute ning tarneahelatega tööjõule-materjalidele pole veel sõlmitud, pole Eestil ka suuri leppetrahve oodata.
Lepingute muutmisel saame toetuda force majeure asjaoludele. Rail Balticule on raha küll omajagu kulutatud, kuid võrreldes eesootava, täna järjest selgemaid piirjooni omandava potentsiaalse majandusliku kahjuga on tehtud kulu miniatuurne ning ka mitte täies osas tühja kulunud, näiteks võib rajatud viaduktid maanteedel kujundada metsloomadele rohekoridorideks.
Milline on Teie erakonna seisukoht – kas eeltoodud teabe ning avalikkuse ees faktideks kujunevate asjaolude valguses peate võimalikuks Rail Baltic tänasel planeeritud kujul peatada, projekti rahastu suunata olemasoleva raudteelõigu kaasajastamisele, st rajada Rail Baltic olemasolevale trassile läbi Tartu või Pärnu?
Viime käesoleva kampaania läbi koostöös mitmete kogukondade ning valdkondlike organisatsioonidega. Seepärast on Teiepoolne seisukohavõtt antud küsimuses äärmiselt oluline.
Palume Teie erakonna vastust hiljemalt 1. september 2023.
