Võib eeldada, et Keskkonnaminister Kallas ei oma adekvaatset ülevaadet ministeeriumis toimuva osas. See on ka osati arusaadav kuna teda on siiski ainult üks ning kindlasti pole tal võimalik kõikidest koosolekutest, kus otsustatakse tähtsate probleemide ja teemade üle, osa võtta. Lisaks põhineb ju ametnike ja ministrite töö usaldusel ja eeldusel, et kõik inimesed, kes tööle on võetud, teevad oma tööd ikkagi parimatest teaduslikest teadmistest lähtuvalt ja seadusandlusest tulenevalt ega ole mõjutatavad mõjuvõimsate lobirühmade majanduslikest huvidest.
- Augustis toimus konverents „Liigid, nende seisund tänases Eestis – kuidas edasi?“, kus osales ka Madis Kallas. Samal päeval toimus ka “Metsanduse uue kümnendi arengukava (MAK2030) keskkonnamõju ja teiste oluliste mõjude hindamise aruande” koosolek. Kas see oli puhtalt juhus, et kaks Eestile üliolulist üritust sattusid ühele ja samale päevale? Kuid kahel üritusel korraga Keskkonnaminister kindlasti osaleda ei saa ja see on fakt, mida teadsid ka kindlasti ministeeriumi töötajad.
- Konverentsil „Liigid, nende seisund tänases Eestis – kuidas edasi?“ tuli teemaks, et ligemale 2000 Eestimaal elavat liiki vajavad paremat kaitset ja Keskkonnaminister seoses konverentsiga tõdes: „Inimesel lasub keskkonna ees suur vastutus ja inimtegevuse tagajärgede parandamiseks vajame ohustatud liikide kaitset“.
Siiski jääb mulje, et liikide parem ja tugevam kaitsmine on pelgalt ainult Keskkonnaministri nägemus ja suurema osa ühiskonna soov, sest ministeeriumi töötajate nägemus erineb sellest üsna kardinaalselt. Seda saime korduvalt kuulda 3 tunnise koosoleku ajal, kus liikide paremast kaitsmisest väga juttu ei tehtud. Fookus langes ministeeriumi poolt hoopis sellele, kuidas me ikkagi peame säilitama raiemahu hetke tasemele. Kümne aasta keskmine raiemaht on olnud 10,7 miljon tihumeetrit ja MAK2030 valmivasse dokumenti on Keskkonnaministeerium kirja pannud, et raiemaht peaks olema aastani 2030 keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit, kõikudes seal 9-11 miljoni tihumeetri vahemikus.
Mitmed erinevad osapooled juhtisid MAK2030 koosolekul korduvalt tähelepanu, et sellisel kujul MAK2030 ei tohi edasi minna, sest see ei kaitse meie looduskeskkonda ega pikas plaanis ka metsatööstuse huve. Sõna võtsid ministeeriumi töö osas kriitiliselt järgnevad organisatsioonid ja ühingud: Tallinna Strateegiakeskus, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Metsa Abiks, Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaühenduse Koda, Keskkonnaõiguse Keskus, Ambla Metsaühistu, Eesti Looduskaitse Selts, Tartu Ülikool. Ühtegi toetavat sõnavõttu MAK2030le ei tehtud. Kõik kriitilised noodid lükati tagasi väidetega, et kõik on parimas korras ja mingeid suuri muudatusi MAK2030s enam ei tehta, aga tehke julgelt oma ettepanekuid, kuidas MAK2030 paremaks teha.
Probleemide väljatoomine läks lõpuks nii suureks, et ministeerium leidis, et nemad ei otsusta üldsegi midagi MAK2030 seoses vaid kogu vastutus lasub Eesti Riigikogul, et kui neile see dokument ei sobi, siis nad lükkavad selle ka tagasi. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre seisukoht tuli üsna hästi välja, kui ta pidi EMA küsimustele vastama, mil ta lajatas üsna otseselt: “Seda, kas peaks uue tegema, otsustab Riigikogu.” See, kas MAK2030 dokument tuleb korda teha, viia seadustega ja Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla, otsustab Riigikogu, sest Keskkonnaministeerium pühib oma käed sellest jamast puhtaks ning on oma tööga ülimalt rahul. Seda kinnitas Meelis Seedre jällegi oma kommentaariga EMAle: “Arengukava, mis me oleme välja pakkunud, on tõsiselt läbi töötatud ja mõistlik.”
Keskkonnaministeeriumi seisukohti oli üsna kurb kuulata, sest Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) juhendi koostaja Maves OÜ esindaja kõneles üldiselt korduvalt sellest, et MAK2030 all kannatavad kõik osapooled – nii metsatööstus, looduskeskkond ja ühiskond. Tegemist on kompromissiga kõigi osapoolte vahel. MAK2030 on ennekõike poliitiline dokument.
Metsatööstus saab enesele suhteliselt sama raiemahu, mis on olnud viimased 10 aastat. EMA ei usu, et metsatööstus oleks siin eriti suuresti kannataja rollis, aga ühiskond koos looduskeskkonnaga saab kindlasti korraliku põntsu, kui MAK2030 selliselt käiku läheb.
Võib ainult spekuleerida, miks Maves OÜ läks Keskkonnaministeeriumi soovidega sujuvalt kaasa – kaitsta metsatööstuse huve. Kahtlustan, et see võis tulla minevikus tehtud ministeeriumi otsustest. Aasta oli siis 2020, kui Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI Tallinn) tegi MAK2030 mõjuhinnangu. Keskkonnaministeerium viskas selle dokumendi ilma suurema jututa prügikasti ja ka salastas seal kirjas oleva mitmeks kuuks kuna seal väljatoodud seisukohad ei sobinud Keskkonnaministeeriumile mitte karvavõrdki. Näiteks oli seal kirjas, et raiemaht peab oluliselt langema.
Maves OÜ-le oli ette antud ministeeriumi poolt üsna selge hoiatus, et mingit loodushoidliku mõjuhinnangut nad ei aktsepteeri ja see oleks üsna suur maine kahju, kui Keskkonnaministeerium kuulutaks ka Maves OÜ dokumendi kõlbmatuks. Seega võib kahtlustada, et Maves OÜ-l oli lihtsam võtta see 100 000 eurot ja kirjutada dokument kokku ministeeriumile sobivates toonides. Maves OÜ esindaja andis EMAle järgneva kommentaari, mis mingil määral toetab seda kahtlustust: “Looduskaitse inimesed on öelnud, et raiemaht 7 mln tm on hea, aga kui võtta teiste arvamus juurde, siis tuleb teine number. Pakkusimegi välja erinevate väärtuste kesktee.”
Looduskaitsjad lähtuvad teaduspõhisusest ning see annab meile numbri 7 miljonit tihumeetrit aastas, aga Maves OÜ võttis arvesse dokumenti koostades kellegi x osapoole arvamusi ja sai tulemuseks 10 miljon tihumeetrit. See, et riiklikke dokumente kirjutatakse kellegi soovide ja arvamuste alusel, on väga ohtlik.
Raul Rosenvald, Tartu Ülikoolist, juhtis ka Maves OÜ tähelepanu sellele, et kui mingit tööd teha, siis see peab põhinema õigetel andmetel. “Alguses näidatud graafik juurdekasvust ja raiemahust näitab, nagu oleks kõik hästi, ometi metsa tagavara väheneb, mis näitab, et Keskkonnaagentuuri arvutused ei lähe kokku reaalsusega. KSH (Maves OÜ) tegijad peaksid selle peale mõtlema, kui arengukava põhineb mitte realistlikel andmetel, siis tulevad ka järeldused valed.”
Kogu see maksumaksja raha, mis on maetud MAK2030 dokumendi koostamisele, oleks võinud suunata maaomanikele, kes saavad liiga vähe toetust ja raiuvad seetõttu maha metsa, mis vajaks hoidmist. Maksumaksjad ei tohiks olla rahul sellega, et ministeeriumis on tööl inimesed, kes töötavad otseselt või kaudselt metsatööstuse huvide majandusliku kasu nimel.
MTÜ Eesti Metsa Abiks koostab hetkel strateegiat ning analüüsime, millised on meie võimalused olukorra parandamiseks. Üks samm, mis selles suunas ette võtame, on kohtumine Keskkonnaministri Madis Kallasega.
Foto: Kas sellisel kujul üle Eestimaa nähtav metsandus ikka väärib keskkonnaministeeriumi poolset kaitset?
Toeta soovikorral MTÜ Eesti Metsa Abiks töösid ja EMA meeskonda jätkusuutliku süsteemi üles ehitamisel : https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/
Tekst ja foto: Mati Sepp
