Kuuse-kooreüraski hooaeg läheneb koos linnurahuga.

MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) on valmis aitama igat asutust ja inimest, kes soovib saada meie poolt adekvaatset nõu ja abi. Kevade saabumisega tõuseb päevakorda linnurahu ja kuuse-kooreüraski ohjamine.

Sellega seoses anname teada, et EMAl on telefon (+372 53936991), kus metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp vastab tasuta Teie küsimustele ja annab ka kiiret nõu. Pöörduda saab ka kirjalikult – abi@eestimetsaabiks.ee või siis mati@eestimetsaabiks.ee

EMA metsanduse- ja looduskaitse ekspert on viimased kuus aastat õppinud Eesti seadusandlust ja metsakasvatust, majandamist ja ökoloogilist seisu selle eesmärgiga, et inimesed saaksid kõige paremat nõu, mida nad vajavad. Eelmisel nädalal nõustas EMA ekspert maaomanikku, kes oli esmalt kutsunud nõu saamiseks kohale metsandussektori nõustaja, kellelt sai ta teada, et kogu metsaala, mis maaomanikule kuulub, tuleb panna kohe uuendusraiesse, muidu kukub kõik kokku. Maaomanikul oli aga tuttav, kel oli meiega varasemalt olnud kokkupuuteid ja soovitas kohale kutsuda meie esindaja, et siis on kindel, et kui EMA ütleb ka, et tulebki mets maha raiuda, siis pole kindlasti muud varianti.

Selgus aga tõsiasi, et mets on väga elujõuline ning kasvab veel 100 aastat julgelt (männi enamusega mets) ja mingit metsa kohest kokkukukkumisest ei ole juttugi. Maaomaniku soov ei olnud oma metsa kuidagi moodi majandada, kuna see oli tema majatagune pühapaik, aga metsandussektori poolt sisestatud hirm, et kohe kõik kukub, pani teda olukorda, kus ta oligi valmis kõik maha raiuma.

Kuuse-kooreüraskist lähemalt

Keskkonnaagentuur andis teada, et aeg on alustada kuuse-kooreüraski tõrjega, st tuleks ette valmistada püünispuud. Mida nad oma teadaandes aga ei maini, on asjaolu, et hetke ohjamise süsteemidega kuuse-kooreüraski levikule piiri ei suudeta panna, vaid levikut suurendatakse siiski massiivsete vigade tõttu! Seetõttu paneb EMA kõigile maaomanikele südamele, et Te ei teeks oma metsale ega naabrite metsale kuuse-kooreüraski tõrjega kahju. EMA pöördus olukorra parandamiseks ka pea aasta aega tagasi keskkonnaministeeriumi poole täpsete seaduspunktide parandusega, et seadusandlust parandataks, millele Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp vastas viisakalt, et ettepanekud on kätte saadud ja asja kaalutakse. Ligemale aasta on möödas ja pole midagi ette võetud.

EMA toob välja mõned punktid, mida tuleks järgida kuuse-kooreüraski ohjeldamisel: 

1. Kui plaanite teha kuuse enamusega metsa harvendusraiet, siis tehke seda järgmine talv. Praegu tehtavad harvendusraied hakkavad kevadel massiliselt meelitama raie alale ja läheduses olevasse piirkonda maa seest välja tulevaid üraskeid. Igasugune metsaraie nüüd kevadel, kuuseenamusega metsas, meelitab kevadel kuuse-kooreüraskid kohale. 

2. Kui 1 hektari kohta on kuni ca 20 kuivanud kuuske, siis on kõige targem enamasti mitte kollet torkida raietega, vaid kasutada feromoonpüüniseid kolde lõpetamiseks. Loodus teeb ülejäänu maaomaniku eest ära. Siin siiski mängib väga suurt rolli, mida naabrid ümberringi teevad, Kui nad ikka oma raietegevusega üraskeid massiliselt ligi meelitavad, siis jõuavad nad ka Teie metsa kallale.

3. Mitte mingil juhul ei tohiks juba kuivanud kuuski hakata kevadel metsast välja raiuma, sest seal elutsevad putukad, kes üraskist toituvad, ja kui kuivanud kuused viimseni välja raiuda, on see kasulik ainult kuuse-kooreüraskile.

4. Kui on vajalik püünispuude rajamine, siis kevadisteks püünispuudeks valige esmalt sügis-talvised tormimurru, -heite ja lumemurru kuused, kuna kuuse-kooreürask asustab need nii ehk naa, ja siis on mõistlik just need võtta püünispuudena kasutusele. Kui selline võimalus puudub, siis ostke kasvõi värsket kuuse ümarmaterjali miinimum läbimõõt 20 cm ladvast. Kui see võimalus ka puudub, siis valige püünispuudeks vigastatuid, nõrgestatud või kasvus alla jäänuid kuuski, mis on kahjustuskolde läheduses kasvamas. Kuid selle viimase soovitusega tuleb lähtuda, et kuuse-kooreüraskile sobib väga hästi kasvava metsa raiumine ja sanitaarraied tihtilugu pigem suurendavad probleemi, nii et tuleb olla kasvavate puude raiumisega ülimalt ettevaatlik. 

5. Püünispuude maht tihudes on 5-10 tm hektari kohta ja on ülioluline püünispuud metsast välja vedada saeveskisse saagimiseks, optimaalselt 2-3 nädala jooksul üraskite haude rajamisest, või siis leida teine viis üraskite kahjutuks tegemiseks püünismaterjalis. Kui selle aja ka maha magate, mis nt juhtuks mitmel pool RMKl eelmine aasta, siis aitate kuuse-kooreüraski levikule tugevalt kaasa, kuna olete koondanud suure koguse mardikaid ühte kohta ja kui nad lahkuvad püünismaterjalist sõsarhauet tegema, on neid meeletu kogus ühes punktis ning mets ei suuda sellele vastu panna ning kahjuks loote piirkonda veelgi suuremaid koldeid. Kui on selge, et püünismaterjali ei jõua õigel ajal metsast välja tuua, siis ärge looge püünismaterjali üldsegi, vaid laske loodusel asjaga võidelda.

6. Ainult erandolukorras tuleb teha lageraiet väiksemates mahtudes, aga seda ka ainult siis, kui kolle on liialt suureks paisunud. Lageraie mõte erandolukordades on päästa naabruses asuvaid metsi. 2022. aastal tuvastasin kaks kohta, kus oli lageraie vajalik. Üks ala oli 1 ha ja teine 0,2 ha ja selle viimase soovitusega sattusin ka Maalehte. Enamus lageraieid, mis meil tehakse kuuse-kooreüraski ohjamiseks, ei anna piirkonnale soovitud tulemust ja seda näitab ka statistika, et üraski koldeid tuleb aina juurde, mitte ei jää pindalaliselt vähemaks.

7. Kokkuvõtvalt, mida suuremad on Eestis metsaraie mahud, seda enam on meil probleeme meie mõistes kahjuritega, sest loodus ei suuda toime tulla nii laialdase raiumisega ja kuskilt poolt hakkab asi kokku kukkuma.

EMA soov on aidata maaomanikke, sest me ei näe kuskilt poolt, et riik asja piisavalt tõsiselt võtaks. Metsatööstuse puiduvajadus kaalub jätkuvalt üle maaomanike metsakasvatamise huvid.

Kui tekkis soov, et metsaala ka looduses üle vaadatakse, siis tuleks küsida hinnapakkumist abi@eestimetsaabiks.ee või mati@eestimetsaabiks.ee kaudu. Metsaskäikude nõustamiselt tulnud tulu kasutab EMA kohtukulude katmiseks, palkade maksmiseks ja üldiselt EMA töö arendamiseks.

RMK poolt läbiviidavatel KAH-alade koosolekutele saab jätkuvalt EMA esindajat kutsuda täiesti tasuta.

Tutvu ka keskkonnaagentuuri juhistega kuuse-kooreüraski kohta: https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/aeg-alustada-kuuse-kooreuraski-torjega

Foto: kuuse-kooreüraski koldest, mis tekkis peale lageraiet!

Jaga

Teised uudised