Ideaalses loodushoidlikus maailmas hakkaks linnurahu 15. märtsist, paraku oleme sellest kohast väga kaugel.
RMKs hakkab linnurahu 15. aprillist, aga võiks ja peaks algama juba 15. märtsist. Üks põhjus linnurahu varasemaks toomiseks on otseselt seotud lindudega: kakud, kotkad ja ka väiksemad kohalikud paigalinnud on alustanud pesitsusega. Siinkohal tahan teha märkuse, et pesituseks ei peeta mitte seda momenti, kui lind muneb, vaid pesitsus algab territooriumi paika panemisest – pulmamängudest. See on ajaperiood, kus linnud on häirimise suhtes tundlikud ja vajaks ennekõike rahu, et oma elu korraldada. Kui suur-kirjurähn kupatab oma rivaalid mõnest metsatukast minema ja kaasa paistab ka juba silmapiiril lendamas, siis on temalgi palju kevadet südames. Kuid kogu see protsess kulutab tal palju energiat, ja kui juhtub selline õnnetu juhus, et suure võitlusega välja võidetud krundil tehakse paari päevaga lageraie, siis peab ta kõike otsast alustama. See omakorda nõuab linnult lisaenergia kulutamist, mis lõppkokkuvõtteks võib talle saatuslikuks saada.
Metsamajanduse seisukohast on märts kevade tuleku aeg, mil maapind muutub üheks suureks tatiseks klimbiks. Metsamaastik ei kanna kohati mitte mingisugust rasketehnikat. See on aeg, kui kevadesse tärkavale metsa mullale tehakse väga palju kahju, veerežiimid saavad kannatada ja puude juuri, kust kaudu saavad alguse ka ohtlikud seenhaigused, sõidetakse puruks. Metsa tekivad sügavad rööpad, mis kahjustab mullas elutsevat elu ja ka kuuse-kooreüraski levikule aitab see kaasa (kuuse-kooreüraskist ka postitus https://www.facebook.com/groups/eestimetsaabiks/posts/1843990869334133/. Kahju metsale kordades enam kui kasu. Arvan, et iga metsast hooliv metsaomanik teab, et kevad pole raiumise aeg.
Eesti Metsa Abiks on täheldanud, et linnurahu küsimuses on riigiasutused see aasta väga vaiksed. RMK kanalites on väga palju pilte lindudest, aga linnurahu teemal ei miskit. Seetõttu panimegi teele teabepäringud, et saada selgust, mida üks või teine riigiasutus plaanib tänavu linnurahuga seoses ette võtta.
Lindude heaolusse saame kõik oma panuse anda
Lindude heaolu pole ainult metsaomanike õlgadel. Meil kõigil on võimalik anda oma panus.
1. Kevade tulekuga tuleks korrastada lindude söögimajad, et ei jääks laokile toitu, mis rikneb ja võib saada lindudele saatuslikuks.
2. Pesakastide paigutamine enda kodu ümber või loodusesse, on lindudele meeltmööda ja aitab kompenseerida loodusest kadunud pesakohtasid.
(Ornitoloogiaühing: „Pesakast peab olema kas püsti või ettepoole kaldu, kindlasti mitte tahapoole. Lennuava võiks avaneda lõunasse või itta, kindlasti mitte põhja ega selles paigas valitsevate tuulte suunas….//.. Kuldnoka, varblase, piiritaja ja räästapääsukese pesakastid võivad paikneda lähestikku või isegi kõrvuti. Tihased ja enamik teisi linde oma liigikaaslasi väga lähedal näha ei taha ja vajavad suuremat territooriumi. Nende pesade vahe võiks olla vähemalt 15 m. Kõige parem on teha pesakaste eri liikidele, siis ei häiri elanikud teineteist ja on endal ka põnevam.)” https://www.eoy.ee/ET/pesakasti-ylespanek
3. Kisklussurve vähendamiskes tasub kassidele pakkuda soojas toas ahju otsas magamise võimalust ja mitte neid väga välja lasta. Mõistlik oleks ka kaaluda kasside steriliseerimist/kastreerimist, kuna see vähendab oluliselt riske, et armastatud koduloom korjab kakluste käigus üles ohtikke haigusi või saab vigastada. Lisaks ei torma kodunt minema ning arvatavasti paljude kasside eluiga oluliselt pikeneb, kuna ohte jääb kordades vähemaks. Lisaks emaste kasside omanikud ei pea kassipoegade üleküllusega tegelema. Lindudel on ka kordades turvalisem elada rahuliku kassi kõrval, kes neid aknast jälgib. Kodulooma omamine on suur vastutus!
4. Jahimehed võiks loovutada politseile oma pliimoona varud, kuna see kipub ikka lõpuks loodusesse jõudma. Plii on väga mürgine metall, mis sageli jõuab nt kotkasteni, kelle mürgitusi peab ravima.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81586697/maaulikooli-kliinikus-terveks-ravitud-kotkas-paaseb-puhadeks-tagasi-vabadusse
5. Kindlasti ei maksa linnupoegi ega loomapoegi silitada või sülle võtta – mida vähem neid häirida, seda parem loodusele. Hetkel võib kohata mere ääres hülgepoegi, keda ei maksa segada. Kindlasti ei tasu neid sülle võtta ja aitamise sooviga kusagile transportida. Eemalduge vaikselt ja rahulikult.
Kui me kõik omalt poolt vähem või rohkem panustame, on looduses rohkem linnupoegi ja elu tervikuna tervem!
******
Soovi korral loodust aidata saab vormista MTÜ Eesti Metsa Abika koostöö läbi püsitoetuse või ühekordne annetuse kaudu ja iga panus loeb looduse hoidmisel:
LHV: EE667700771002643778
Swedbank: EE852200221076735900
SEB: EE481010220291482223
