Eesti Vabariigis kehtiv Looduskaitseseaduses on väga selgelt öeldud, millised raied on lubatud kaitsealadel ja millised mitte. Uuendusraied saab kaitseala piiranguvööndis teha ainult sellisel juhul, kui kaitse-eeskiri seda võimaldab. Kui kaitse-eeskirjas pole kirjas uuendusraiet, siis on igati välistatud, et keegi kaitsealal saaks teostada nt lageraiet.
Looduskaitse seaduse eesmärk on kaitsta meie looduses elavaid liike ja nende elukeskkonda. Paraku ükski seadus pole täiuslik ja inimene leiab alati selle augu seadusandluses. Osadel juhtudel on auk nii suur, et sinna mahub iga aasta tuhandeid hektareid uuendusraied, mis laastavad meie kaitsealasid. Kui näiteks võtta kuupäevaks 24.05.2022 ja analüüsida, et kui palju on kaitsealadel tervikuna kehtivaid uuendusraie teatisi, siis vastus on ca 2000 hektarit ( 1994.69 ha). Üks teatis kehtib üks aasta.
Me ei tea, kui palju kaitsealuseid liike hukkub uuendusraiete käigus. Teame ainult, et see toimub. Veel vähem hoomame, kui palju kahju kaasneb massiliste raiumistega kaitsealadel. Osad mõjud on otsesed nt kotka pesa maha raiumine, aga kaudsed kahjud avalduvad pika aja peale. Me veel saame neid näha.
Hetkel on Natura 2000 aladel metsaelupaikades raiekeeld, et kaitsta elupaikasid hävimise eest. See keeld pandi peale kuna Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti riigi suhtes. Uurimise ajaks peatati raied Natura metsaelupaikades, et tagada nende säilimine. Kas see raiekeeld kaitseb nüüd tervikuna metsaelupaikasid hävimises eest? Järjekordne aus vastus – ei kaitse kuna kaks meetrit metsaelupaiga vööndist väljas võid raiuda Natura 2000 alal asuva metsa lagedaks. Esimese aastaga ei juhtu suure tõenäosusega midagi selle kõrval asuva metsaelupaiga, aga aja jooksul hakkab elupaik muutuma, sest metsaelupaik toimis koos kõrval asuva metsaga, mis polnud raiete eest kaitstud.
Hetkel on olukord selline, et maaomanikud on meie poliitika tõttu pandud surve alla metsa raiuda kuna paljude jaoks on metsa raiumine ainuke viis sissetulekuks. Aga kui ainuke võimalus seda tulu teenida on läbi raiumise, siis rasketes majanduslikes oludes isegi mõni looduslähedane maaomanik murdub ja langetab otsuse kaitsealal raiuda. Kaitsealal on küll toetussüsteem maaomanikele, aga see on naeruväärselt väike summa aasta kohta ega aita tasuda isegi kommunaalkulude arveid, eriti kui metsa pindala on väike. Sihtkaitsevööndis 110€/ha kohta aastas toetus ja piirangukaitse vööndis kuni 60€/ha kohta aastas. Lätis küündivad toetus summad üle 200 euro kuigi nende majandus pole olnud nii tugev kui Eesti oma. Kokkuvõttes on see toetuste maksmine poliitiliselt halvasti tehtud. Lisaks on seda otsust suunanud ka metsatööstus, kes soovib puitu saada ka kaitsealadelt.
MTÜ Eesti Metsa Abiks näeb kaitsealadel toimuvatele raietele kolme lahendust, mis peavad toimuma omavahel sünkroonis.
- Kaitse-eeskirjade korrastamine ja karmistamine. Seda toetab ka MAK2030 jaoks tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Eesti Metsa Abiks teeb parandusettepanekuid ka Keskkonnaametile kaitse-eeskirjade osas, aga seni on need tagasi lükatud.
- Natura 2000 aladel ja väljaspool seda tuleb viia läbi Natura hindamisi, mida siiani pole tehtud, kuigi Euroopa Liidu direktiivid näevad seda ette. Selle saavutamiseks, et Natura 2000 alal toimuks ainult sellised tegevused, mis ala ei kahjustaks, on MTÜ Eesti Metsa Abiks läinud ka kohtusse ja selles osas töö käib. Loe lähemalt siit: https://www.facebook.com/EestiMetsaAbiks/posts/1140017613244072
- Tuleb sisse seada õiglane toetussüsteem, mida on aastaid juba poliitiliselt lihtsalt edasi lükatud ja pandud seetõttu maaomanikud olukorda, kus nad peavad oma metsa raiuma, et teenida tulu.
Kui me vaatame raietegevust üldiselt 24.05.2022 seisuga, siis kokku on väljastatud raielubasid 6868.70 hektari ulatuses. Iga raie omab teatavat mõju kaitsealadele. Milline see mõju on, seda me ei tea kuna analüüse ja uuringuid ei tehta.
Oleme olukorras, kus me juba kurname oma kaitsealasid. Me peaksime neid piirkondi tõsisemalt hakkama kaitsma ja mitte laskma elurikkusel kaduda. See peab lõppema! Loodusväärtuste taastamine on mitmekordselt kulukam ettevõtmine, kui loodusväärtuste kaitsmisega kaasnev majanduslik kulu.
Me ei saa muuta tehtut, aga saame muuta oma suhtumist Eestimaa loodusesse. Esimene samm oleks poliitikutel näha ja mõista probleemi ning leida lahendus. Poliitiline ebakompetentne suhtumine looduse vastu on viinud meid selle kaoseni. Nüüd on aeg seda parandada ja poliitikutel on võimalus heastada minevikus tehtud vead. Edu!
Foto: Uuendusraie laoplats Natura 2000 alal, Lahemaa rahvuspark!!!
Hakka EMA toetajaliikmeks! https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/
MTÜ EESTI METSA ABIKS
Swedbank: EE852200221076735900
SEB: EE481010220291482223
