loader image

Metsatööstus edeneb aina jõulisemalt metsa rindel –  21 aastaga ca 500 000 ha vanemaealist metsa lagedaks raiutud ja uus eesmärk järgneva 10 aastaga 300 000 – 400 000 ha lageraiet veel juurde teha.

Antud postitus on järg eelmisele kirjatööle: “Eestis on 21 aastaga lageraiega lagedaks raiutud ca 500 000 ha vanemaealist metsa ja poliitikud pole isegi seda veel märganud.” https://www.facebook.com/groups/eestimetsaabiks/posts/1612038782529344 

Meie kõigi pilgud on paljuski suunatud hetkel Ukraina toetamisele ja lootusega, et Venemaa saab Ukrainas haledalt kere peale, sest välispoliitiline kriitiline olukord annab teatud määral vaba tegutsemise ruumi metsandussektorile meie oma riigis. Täitsa uskumatu oli lugeda  Postimehest, et ministrid tahavad raiemahtusid tõsta, kuigi polnud isegi sellest teadlikud, et Venemaalt voolab ikkagi massiliselt puitu Eestisse.  Ministritele oli antud info, et Venemaa poolt ei tule ka mitte puidu kiudu mitte ja kohe tuleb raiemahte tõsta, aga Maksu- ja Tolliameti andmetel oli saematerjali import Venemaalt tänavu aprillis suurem kui mullu aprillis, jätkudes ka mais. See väga oluline infokild jõudis ministriteni ainult tänu ajakirjanike  visale tööle. Sellest saab lähemalt lugeda Postimehest:  “Valeinfo katkenud Vene puiduimpordist kihutas ministrid riigimetsa kallale” https://www.postimees.ee/7521655/valeinfo-katkenud-vene-puiduimpordist-kihutas-ministrid-riigimetsa-kallale

Tekib täitsa põhjendatud küsimus, mille jaoks on tööle palgatud kahele ministrile nõunikud, kui nad isegi ei suuda ministreid sellest teavitada, et Venemaa puit ikka  jõuab Eestisse. 

Kuid see info, et raiemahtusid tuleb tõsta, paistab küll ministriteni igatepidi kohale jõudvat ja piisab metsatööstusel üks kiri teele saata ja juba ongi ministeeriumid nõus raiemahtusid suurendama. Kuna Eesti on demokraatlik riik ja kõikidel organisatsioonidel peaks olema  võrdsed võimalused Eesti elus kaasa rääkimise, saatsin ka ise ministrile MTÜ Eesti Metsa Abiks nime alt kirja, et arutada raiemahu küsimust. Siiani vastust pole tulnud ja usk ausasse demokraatiasse hakkab kaduma. Tekib kahtlustus, et tegin midagi valesti ja pelgalt kirja saatmisest vist ei piisa. 

Olen aru saanud juba ammu, et metsatööstus läheneb poliitikutele kuidagi teisiti, aga kuidas see neil täpselt käib,  ei oska öelda. Igal juhul saadab metsandussektorit teatud lühiajaline edu, sest kui 2006 aastal raiuti lagedaks 12 200 ha, siis 2020 oli see number juba ca 30 200 hektarit lageraiet aastas.

Metsatööstus aga pole edulooga mitte üldsegi rahul. Looduskaitsjad pidavat kiusama ja kaitsma linde, loomi. Tuttav metsaärimees edastas mulle oma arvamuse looduskaitse tegevuse kohta: “Majandustegevus kõikjal lõpetada. Tähelepanu! Linnud pesitsevad, loomad poegivad. Surge väljad k….i j….d. Kõike võib teha, see ei sega kedagi. Maailm liigub täistuuridel d……e suunas. P…….e on kõik kohad täis. Aastaid on asjad toimunud vanaviisi ja linnud ning loomad ei ole kuhugi kadunud. tundub, et neid on juba nii palju, et metsa kasvatamine hakkab mõttetuks muutuma.“  (Krõbedamad sõnad panin punktiiriga).

Kui ma teda küla poes kohtan, siis teen „teabe päringu“ Tema arvamuse kohta, aga ta pole ainuke, kes nii oma arvamust väljendab. Paljud metsamehed on, kuidas viisakalt öelda,   šokis linnurahu pidamise osalisest nõudest.  Puidu hind on laes ja raiuda ei saagi ja see on metsandussektori üks hirmsamaid õudusunenägusid, mis hetkel toimub. Nii palju raha seisab metsas ja kätte ei saagi ennem suve keskpaika. Kõlab nagu maailma lõpp. Kas nad  öösel ka magada saavad linnurahu ajal? 

Kuid kui metsatööstusel peaks õnnestuma 31 aastaga Eestis maha raiuda ca 800 000 ha Eesti metsa, siis tekib meil kõigil psühholoogilisi raskusi tulevikus metsa minemisega, sest seda kohati lihtsalt pole aastaks 2031 enam alles vaid on lagastatud maa. Juba hetkel näeb Hiiumaa loodus välja juba selline, et Eesti suuruselt teine saar oleks üle elanud „suurtükki pommitamise“. Mandri peal Lahemaa rahvuspark on tugeva piiramise all ning vaikselt, aga sihikindlalt langevad kinnistud  metsatööstuse kätte. Alutaguse võimsates metsalaantest on järgi riismed. See oli koht, kus vanasti leidsid metsavennad varju. Nüüd on isegi harvesteril end raske sinna võsa vahele ära peita kütuse varaste eest.  

Olukord on katastroofiline mitte ainult looduskaitse ja looduse jaoks vaid ka metsatööstust ootab ees kindel hukk. Kõige hullem ongi see, et metsatööstus ei saa sellest aru. Poliitikud ei vaevu isegi mõtlema selle peale, et kui 31 aasta jooksul ära raiuda 800 000 ha lagedaks siis ongi lõpp käes.  

Lugupeetud Eestimaa inimesed! Mis me siis teeme? Lähme põhja koos metsatööstusega ilma ühtegi sõna või tegu tegemata või kaitseme Eestimaa loodust? Mina igal juhul ei plaani küll kõrvaltvaatajana Eestimaa loodust käest ära anda ja seisan oma kodumaa eest. Meil on millele ka tugineda!

1. jaanuari 2022. aasta seisuga oli Eestis kokku 4118 kaitstavat loodusobjekti. 

looduskaitsealasid 230 

maastikukaitsealasid 151  

maastikukaitseala eritüüpe: parke ja puistuid 474  

rahvusparke 6  

vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 19 

hoiualasid 315  

püsielupaiku 1811  

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 

kaitstavaid looduse üksikobjekte 1089  

MTÜ Eesti Metsa Abiks meeksond töötab, et meil oleks ka tulevikus olemas loodust, mida hoida ja säästlikult majandada. Koos saab siit edasi liikuda parema loodushoiu suunal. Olen viis aastat tegelenud looduskaitsega ja näen, et metsatööstus pole kõikvõimas nagu tihti arvatakse. Jah, nad tihti sõimavad, karjuvad ja teevad muid alatusi, kuid kui inimesed seisavad oma kodumetsade eest ja Eestimaa eest, siis tulevad ka lahendused. Halvimal juhul tõesti kaotame 31 aasta jooksul 800 000 ha vanametsa, aga me ei kaota seda ilma vaikimata. Ühiskond on jõud, millele poliitiline jõud allub. Hea näide  on Postimehest: „Kanakulli pesapuu langetamine lõi nõmmekais lõkkele ärkamisaja vaimu“ https://www.postimees.ee/7521731/kanakulli-pesapuu-langetamine-loi-nommekais-lokkele-arkamisaja-vaimu?fbclid=IwAR2RJEZ9nKT3fHHLqIvVcOWbNI-NyONGlG21wZq6B1EaYHqqvBjl0e6iTQI 

Loodan südamest, et kogu Eesti rahvas lõpetab vaikiva hoiaku ja loob korra looduses ja  aitab looduskaitse organisatsioone, kes on eesrindel kahuriliha. Kodanikualgatuslik MTÜ Eesti Metsa Abiks sai loodud selleks, et jääda ja muuta Eesti metsades toimuvat. Metsatööstus hindas meie elueaks 5 kuud. täis on tiksumas 5 aastat. 

Ma olen aegajalt postituste lõppu lisanud lingi https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/ Peale klõpsates suunab see toetama looduskaitset. EMA foorumis on meid kokku 12 900 liiget ja tean, et annetamine on kohati ikka üsna raske ettevõtmine, olgu see summa 5.- või 10.- või enam eurot. Selle tegevuse läbiviimine võtab nagu tüki küljest. Palun selle sammu astuda. Looduskaitse vajab tõesti hädasti rohkem tuge, et  peatada aastaid kestnud Eestimaa metsade lagastamine.

Kui teeme kõik väikese panuse iseseisvalt, siis kinnitan Teile, et see loob kokku väga suure panuse ja muudab ka Eesti metsade tuleviku. 

Lugupeetud Eestimaa inimesed! Mis me siis teeme? Lähme põhja koos metsatööstusega ilma ühtegi sõna või tegu tegemata või kaitseme Eestimaa loodust? Loodan, et olete nõu, jõu ja väikse majandusliku toega abiks Eesti Metsa Abile! 

Teeme looduskaitses ühe suure läbimurde ja kutsume metsatööstuse korrale ja mõistagi ilmselt vajame selleks ka kohtu abi. 

Kas lubame 10 aastaga veel  300 000 – 400 000 ha veel lageraiet juurde teha?  

EI LUBA! – on minu vastus ja EMA loodab Teie abile: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

Fotol jäädvustatud räästas ei hukkunud, minu teadmistele põhinedes, raie tulemusel, aga kümned tuhanded linnupojad siiski hukkuvad iga aasta raiete käigus. Surnud linnu leidsingi sedasi raiekännu pealt ja mõni meeter eemal oli maas räästa pesa, mille ise lisasin surnud linnu kõrvale. Metsas olles oli tunne nagu loodus soovis edastada sõnumi, mis Eesti metsades hetkel toimub. Pole kunagi varem ühtegi surnut  lindu raiekännult leidnud ja loodetavasti on see ka esimene ja viimane  kord!

Jaga

Teised uudised