loader image

MTÜ Eesti Metsa Abiks käivitas juba üle aasta tagasi läbi aegade suurima looduskaitse kohtujuhtumi “NATURA 2000”, kus Eesti Metsa Abiks on Natura aladel toimuvate raietegevuse tõttu Keskkonnaameti kohtusse andnud.

EMA ja Keskkonnaameti vaheline kohtujuhtum sai alguse 2021. aasta kevadel. Seda peetakse lähikümnendi üheks olulisemaks keskkonna teemaliseks vaidluseks Eesti riigis. Kolmanda isikuna osaleb protsessis ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti Metsa Abiks on kohtus kaebaja rollis. Meid esindab advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ /vandeadvokaadid Karin Marosov ja Indrek Kukk.

Keskkonnaamet on proovinud siiani igatepidi tülikast kohtujuhtumist pääseda ja kaevanud  meid kuni Riigikohtuni välja, väitega, et EMA pole keskkonnaametile vaiet esitanud tähtaegselt. Riigikohus võttis asja menetlusse ja sealgi oli Eesti Metsa Abiks võidukas ning nüüd oleme taas halduskohtus, kus nüüd tegeleme võidukalt lahenduse suunas liikumisega. Kaotasime ligemale aasta jagu väärtuslikku aega selle peale, et pidime tõestama, et me oleme kõik õigesti teinud. Positiivselt poolelt seda, et sama nippi ei saa keskkonnaamet enam kasutada teiste looduskaitse ühenduste peal ja see teeb kordades elu kergemaks teistel looduskaitse ühendustel, kes astuvad looduse kaitseks kohtusse. 

Põhjus, miks EMA nii suuremahulise kohtujuhtumi ette julges ette võtta ja Keskkonnaameti vastu kohtusse läks, tuleb ulatuslikust raietegevusest Natura 2000 aladel, mis toimuvad üle-eestiliselt. Ainuüksi Lahemaa rahvuspark on täies ulatuses Natura 2000 ala ja seal toimuvad tänaseni ulatuslikud raietegevused, mis seab tõsisesse ohtu Eesti vanimas rahvuspargis esinevad loodusväärtused ja on kohalikele elanikele valdavalt vastuvõetamatud. Sarnane raietegevuslik muster kordub kahjuks ka ülejäänud Natura 2000 aladel Eestis. Keskkonnaamet peaks lähtuma teatisi väljastades Euroopa Liidu elupaikade direktiivist (DIREKTIIV 92/43/EMÜ), mis kohustab läbi viima asjakohase keskkonnamõjude hindamise, et üldse oleks võimalik kaaluda metsa raieks loa andmist Natura 2000 aladele. Meile teadaolevalt pole tänase päevani aga ühtegi sellist keskkonnamõjude hindamist läbi viidud. Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et keskkonnamõjude tegemise eiramine peab koheselt lõppema. Teatisi väljastades tuleb lähtuda direktiivides nõutud punktidest, mis võeti kohustusena täita, kui astuti Euroopa Liidu liikmeks! Sisuliselt ei tohi Natura 2000 alal teha tegevusi, mis kahjustavad loodusväärtusi. Siiani on seda põhimõtet metsatööstuse huvidest tulenevalt eiratud.

Positiivse poole pealt: Eesti Metsa Abiks ja Keskkonnaamet suudavad suurema osa looduskeskkonnaga seotud murekohtadest siiski kohtuväliselt ära lahendada ja selleks, et koostöö oleks sujuvam, sai sõlmitud ka omavaheline vaba tahte koostööleping. Kindlasti on ka murekohtasid, mille osas on vaja kohtupoolset õigusselgust. Sinna alla liigub ka Natura 2000 ala raied, kus on vajalik kohtulik lahend. Vaba tahte koostööleping Eesti Metsa Abiks ja Keskkonnaameti vahel ei kehti kohtujuhtumite puhul. Kohtus kaitsevad mõlemad osapooled end täielikult. Meie seisame iga hinnaga selle eest, et ka tulevastele põlvedele jääks alles looduskeskkonda.

Väiksemamahulistes looduskaitselistes kohtujuhtumites on tavaliselt kulud jäänud umbes 5000 euro ringi, aga antud kohtujuhtum on oma mastaabilt mitmekordselt suurem ja sellega seoses on ka kulutused kordades suuremad, mis on EMA kanda. Hetkel on väljaminev summa meie jaoks olnud juba üle 25 000 euro, aga see on hind, mida tasub maksta kuna võita on terve Eestimaa ühiskonnal ja loodusel. Eesti Metsa Abiks on esialgsest kulu hinnangust, 25 522 eurost, tänase seisuga ära maksnud 21 639.00 eurot. Kõik see on võimalik olnud tänu annetajate toetusele, kes on panustanud EMA töösse rahaliste vahenditega. Maksmist vajab hetkel 3888,00 eurone arve ja selles osas vajame teie abi.

Teadlased on korduvalt hoiatanud, et Eesti looduskeskkond ei pea sellisele raiekoormusele  lõpmatuseni vastu. On ka märgata, et ühiskond on väga mures Eestimaa metsade ja looduse saatuse pärast. Kohtu abiga saame luua korra. Sellesse saavad panustada kõik.
Meil ja Eestimaa metsadel, on vaja kõigi abi.

*********

Lühike kohtutee ajalugu: 

Halduskohus leidis kohe alguses, et EMA kaebus on tervikuna tähtaegselt esitatud. Lisaks on kohus leidnud, et Keskkonnaamet, kes tagastas EMA-le vaide, on teinud seda õigusvastaselt.

Halduskohtu esimene määrus sisaldab endas mitmeid põhimõttelisi seisukohtasid, alustades sellest, et keskkonnaamet on rikkunud seadust Eesti Metsa Abiks poolset vaiet tagastades ja tühistamisnõude kaebetähtaeg peaks olema vähemalt 3 kuud alates metsateatise registreerimisest. Hetkel on see 30 päeva.

Halduskohtu nii öelda vaheotsust oli võimalik Tallinna Ringkonnakohtule 15 tööpäeva jooksul edasi kaevata ja Keskkonnaamet seda võimalust ka kasutas.

Ringkonnakohtu otsus oli EMA jaoks järjekordne võit.

Jagame mõnda väljavõtet: 

Massvaide esitamisest ja metsaregistrist: Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja vaide tagastamine HMS § 79 lg 1 p 2 alusel ei olnud õiguspärane. Mh leidis kohus, et: “Kui seadusandja on kujundanud metsaraiete kohta menetluse nõnda, et haldusorganile esitatakse massiliselt metsateatisi, peab riigil nimel tegutsev haldusorgan tagama võimekuse tõhusalt menetleda nii metsateatisi kui ka neid vaidlustanud vaideid. Kui praegune kord ei toimi, tuleb riigil seda muuta, mitte jätta vaidlustaja ilma õigusest vaidlustada keskkonnaalaseid otsuseid.” Ei ole põhjendatud eeldada, et kaebajal keskkonnaorganisatsioonina peaks olema suurem võimekus metsaregistris registreeritud teabe otsimiseks ja süstematiseerimiseks kui metsateatisi registreerival Keskkonnaametil endal. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et registreeringute metsaregistris kõigile teatavaks tegemine on juba iseenesest avalikkuse teavitamine seaduses ettenähtust intensiivsemalt.

Natura hindamine ja kaasamine: Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohustab hindama negatiivset mõju Natura aladele ja seal kaitstavatele väärtustele ning näeb ette vajaduse korral ka avalikkuse kaasamise, enne kui kaitsealale potentsiaalset negatiivset mõju omavale kavale või projektile nõusolek antakse. Kuigi praeguseks ei ole selgust küsimuses, kas ja kuidas tuleks praktikas loodusdirektiivis ette nähtud Natura alal toimuvate metsaraiete mõju hindamist korraldada, nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja kaebajaga, et Ontika loodusalale väljastatud raielubade kumulatiivset mõju arvestades on tegemist keskkonnaalase otsusega, millest tuleks avalikkust teavitada intensiivsemalt.

Keskkonnaamet kaebas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse veel omakorda 27.12.2021 edasi Riigikohtusse ja üks peamistest eesmärkidest, mida Keskkonnaamet Riigikohtult soovis saavutada oli, et tehtaks uus määrus, mis lõpetaks kogu kohtujuhtumi lõplikult ja senised menetluskulud jääksid menetlusosaliste endi kanda.

Kuid õnneks ka Riigikohtu lahingu EMA edukalt võitis ja nüüd oleme tagasi Halduskohtus ja töö käib selles suunas, kuidas taastada kord Natura 2000 aladel.

Maksmist vajab hetkel 3888,00 eurone arve ja iga panus loeb!

MTÜ EESTI METSA ABIKS

LHV: EE667700771002643778

Swedbank: EE852200221076735900

SEB: EE481010220291482223

Foto: Kuklase pesa Natura 2000 alal ja peale lageraiet hukule määratud, selline olukord peab lõppema kaitsealadel!

Jaga

Teised uudised