RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE (RMK) uue juhi valimised on avalikkuse eest täielikult salastatud.

MTÜ Eesti Metsa Abiks on proovinud selgust saada, kuhu maani on jõudnud RMK uue juhi valimised. Infot on aga väga vähe ning kõik allikad lausuvad ühest suust, et nemad ei tea midagi. Pika tuhlamise peale on jäänud sõelale mõningad infokillud, mille liigitaks valdkonda, et ilmselt nii asjad käivadki. 

Üsna kindlalt saame praegu öelda, et RMK valib uut juhti ja sealt edasi on kõik üks suur hall ala, kuna asi on ülimalt salajane. Kogutud info järeldus on, et RMK peaks olema jõudnud oma juhi valimisega lõppvooru, kuhu on alles jäänud kaks kandidaati. Ühtegi nime me välja ei sooviks käia, aga ilmselt tuleb uus juht asutuse seest, et jätkuks Aigar Kallase pärand. 

Kõneletud on, et huvilisi magusa koha peale oli esimeses voorus üle 10 inimese ja teise  vooru jõudis neist kolm. EMA-le on kindlalt teada kolmest inimesest üks kandideerija, kes jõudis teise vooru, kust ta edasi ei pääsenud.

Muret tekitav on asjaolu, et RMK, kes viib ellu Eesti avalikkusele määrava tähtsusega otsuseid, valib juhti täieliku saladuskatte loori all. Eesti Metsa Abiks ei pea sellist strateegiat juhi valimisel õigeks, kuna tagatubade vaikuses tehtavad otsused annavad võimaluse täita mõjuvõimsaid kohti isikutega, kes täidaks teatud inimeste ja ettevõtete huve. Metsatööstusele on ilmselgelt vajalik, et RMK uus juht jätkaks senise juhi sissekäidud rada. 

Hetkel on RMK maine kolinal kukkunud. See pole kindlasti häirinud Aigar Kallast, kes on seda juhtinud aastast 2007 ja on korda saatnud sellel ametikohal nii mõndagi.

Aigar Kallas on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli metsamajanduse eriala ja saanud magistrikraadi keskkonnaökonoomikas California Ülikoolist, Berkeleyst. Kallase soov oli kohe algusest peale ehitada RMK selliselt üles, et see tooks sisse kõvasti raha. 2020 aastal sõnas ta, et “Rahamasina ehitamisega on läinud väga hästi,” 

Raha tõesti RMK-l jagub, sest konto peal seisab oma pool miljardit eurot. Sajad miljonid eurod, mis on tulnud Eesti metsade maha raiumisega. Sellest on saanud oma taskuid täita paljud metsafirmad ja kaevandusettevõtted kui ka poliitikud, kes sealt riigikassasse üht-teist pumpavad. 

RMK on loonud aastatega üsna kindla kindluse, kus suurem osa puitu müüakse salajaste lepingute alusel suurfirmadele. Postimees: “Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüb salajaste kestvuslepingutega puitu aastas ligi 3,2 miljonit tihumeetrit, sellest 70 protsenti jagavad omavahel 11 puiduettevõtete gruppi, ülejäänu läheb jagamisele 90 ettevõtte vahel.”  

Postimees on võtnud ette kohtutee, et RMK salajased lepingud tuleksid päevavalgele. Teada on, et avalikel oksjonitel müüb RMK puitu kallimalt kui salajaste kestvuslepingutega, mille sisu varjab vabandusega, et tehingud kestvuslepingu partneritega on ärisaladus.  

RMK moto on teha kõike väga salaja, sest kui miskit tehaksegi alguses avalikult, siis hiljem on see juba saladus. Üks näide on kuuse-kooreüraski ohjamisest, mida alustas RMK üsna avalikult – kõik raiekohad olid teada ja inimesed said jälgida, kus RMK üraski vastast lahingut peab. RMK ei arvestanud sellega, et MTÜ Eesti Metsa Abiks ei jälgi üraski ohjamist ainult arvuti ekraanilt, vaid läheb ka metsa, et tööde edukust hinnata. Vaatepildid ei vastanud ohjamisele, pigem tuli avastatu põhjal välja üraski levitamine. Keskkonnaministeerium muutis isegi EMA avastatud peale Metsa majandamise eeskirja ühte seaduse punkti, et olukord kontrolli alla saada. 

RMK peab oma tegevused muutma läbipaistavaks ja salastamine ei tohi jätkuda!

Kasutatud allikad 

Jaga

Teised uudised