loader image

Suvi on looduses tegutsemise aeg ja meil kõigil on võimalik loodusele oma õlg alla panna – loodus vajab meie tuge!

Inimeste eriline võime loodust üle tarbida on jätnud üsna tugeva jälje. Faktid kinnitavad seda – meie looduses on välja surnud 106 liiki: kaladest 2, linde 4, kahepaikseid 1, putukatest 33, soontaimedest 20, sammaltaimedest 15, samblikest 22, seeneliikidest 3 ja torikseentest 6 liiki. Kriitilises seisus on kokku 221 erinevat liiki. (Antud hetkeks on ilmselt olukord veelgi halvenenud)

Tasub meeles pidada, et kõik need 106 liiki pole kindlasti hävinenud ainult metsanduse mõjul, aga sellel tööstusel on hetkel üsna laastav mõju meie loodusele ja seda infot ei tohiks ka maha salata või ära unustada. Seega palun majandame metsi jätkusuutlikult. Meil kõigil on oma roll looduses viibides ja sellega ümber käies.

Olin jõe ääres kalal. Seal on ikkagi nii, et kui kiiskasid ei jaksa enam õnge otsast ära  noppida, siis saab istuda ja mõtiskleda, ja kui seejuures vahelduseks ka interneti otstarbekalt kasutada, siis on võimalik täitsa targemaks saada. (Olen teadlik, et ka minu tegevusel on oma ökoloogiline jalajälg looduskeskkonnale. Proovin hoida seda alati võimalikult minimaalsena) Leidsin internetist info, kuidas lugejatele teaduslikult edasi anda mõtet, et looduses oleks meie jalajälg väiksem.

Eesti teadlased on kokku pannud 21 soovitust, mida igaüks saaks omalt poolt ette võtta, et aidata kaasa elurikkuse säilimisele ja kindlasti aitab see vähendada ka meie  ökoloogilist jalajälge. 

Mõtlesin need soovitused ka iseenda jaoks läbi ja pean tõdema, et üle mõistuse midagi keerulist neis ei ole. Raskeks läheb kõikide punktide jälgimisega, kui kinnisvara pole, aga eelduslikult võiks igaüks välja valida nt alustuseks 3 punkti, mille osas proovida nende seisu parandada. Ma usun, et me kõik tuleme osade punktide täitmisega juba hetkel edukalt toime. 

Mina valisin järgnevad 3 punkti:

1.  Suurenda taimse toidu osatähtsust oma toidulaual, sest selle tootmiseks

kulub vähem põllumaad kui liha tootmiseks.

2. Mida lähemal on toit kasvatatud, seda parem keskkonnale – kütust selle

kauplusse toomiseks kulub vähem.

3. Muuda tarbimisharjumused keskkonda säästvamaks: vähenda näiteks elektri-

ja kütusekulu, käies jala või sõites auto asemel jalgrattaga.

Kõigi nende kolme punkti puhul leian, et mul on veel arenguruumi.

Teadlaste 21 soovitust:

1. Õpi loodust tundma ja õpeta seda oma lastele.

2. Ära toeta poliitikuid, kes mängivad iroonilisi mänge Eesti suurima loodus-

väärtuse, metsaga.

3. Anneta mõjusatele looduskaitseorganisatsioonidele. 

4. Prügi jätmine loodusesse on nagu särgi sabaga tagumiku pühkimine. 

5. Nõua riigivalitsejatelt tõhusat keskkonnapoliitikat.

6. Majanda põllu- ja metsamaid elurikkust soosivalt.

7. Jäta rohkem maad loodusele.

8. Väärtusta hoonete, elamute, teede jms planeerimisel ja ehitamisel nendel ala-

del elavaid liike ja nende elupaiku – ära hävita neid.

9. Hoidu looduse tarbetust korrastamisest ja liigsest ümberkujundamisest: ei

ole vaja igal kevadel kulu põletada, maja ümber hiigelsuuri muruplatse rajada

ja kiviaeda kõigist samblatuttidest puhastada.

10. Hoia ja taasta enda ümber looduslikke ökosüsteeme, nagu mets ja soo, ning

samuti pärandkooslusi, nagu puisniit ja loopealne.

11. Loobu lõunamaale peesitama lendamisest ning puhka pigem Eesti looduses. 

12. Osta toitu, riideid ja tarbeasju ainult nii palju kui vaja.

13. Ka pisikestest argitegudest on abi: pane üles lindude pesakaste, sorteeri

prügi, hoia kokku vett.

14. Loobu mahuka keskkonnamõjuga ehk suure ökoloogilise jalajäljega toodete

ja teenuste tarbimisest, eelistades näiteks pika elueaga ja lähikonnas toode-

tud asju.

15. Mida lähemal on toit kasvatatud, seda parem keskkonnale – kütust selle

kauplusse toomiseks kulub vähem.

16. Suurenda taimse toidu osatähtsust oma toidulaual, sest selle tootmiseks

kulub vähem põllumaad kui liha tootmiseks.

17. Aita kaasa kas või mõne elurikka lapikese säilimisele: jäta näiteks kodu muru-

platsi sisse looduslike lillede laigud – või jäta osa aeda hoopis metsikuks.

18. Eelista koduaias kohalikke niidutaimi (harilik kellukas ja härjasilm, valge ristik),

mis pakuvad toitu ja elupaika putukatele ja loomadele.

19. Koduaeda, põllu- ja teeservi ei ole tarvis liiga tihti niita, vaid lase seal taime-

del kasvada ja õitseda, et neist oleks kasu teistele elusorganismidele.

20. Tolmeldajate elu soodustamiseks kasvata vähem muru, kuid rohkem niitu,

kus kasvavad looduslikud rohttaimed.

21. Muuda tarbimisharjumused keskkonda säästvamaks: vähenda näiteks elektri-

ja kütusekulu, käies jala või sõites auto asemel jalgrattaga.

Ilusat ja kaunist suve!

Loodetavasti tuleb see just selline nagu me soovime – täis lusti ja rõõmu.

Lõuna-Eestist leiti juba ka esimesed kukeseened, nii, et kui sooja hoiab siis peagi saab seenele.

Foto: Jaak Sepp, kes jäädvustas minu mõtiskluse momendi öises suves, mis viis ka selle postituseni!

Share on facebook
Jaga

Teised uudised