TÄNASEKS ON 100 AASTAT UURITUD JÄRVSELJAL METSANDUSTEADUST JA TULEMUSEKS – METSAMEHED OSKAVAD LAGERAIET TEHA KÜLL

Isegi kaitsealadelt võib leida arvukalt lageraielanke, millest tekib põhjendatud küsimus, kas 100 aastaseks saanud metsandusteadus Eestis on karidele purjetanud? 

Keskkonnagentuur on väljendanud arvamust, et: “tavaliselt on Eestis paari aasta jagu lageraiete pindala umbes 81 000 hektarit.” 2019. aastal raiuti Eestis metsa maha 11,25 mln tihumeetrit, sellest moodustas lageraiega raiutav puidu kogus 8,3 mln tihumeetrit. Aasta 2020 pakkus üliväikest leevendust ja kogu raiemahuks hinnati 10,6 miljon tihumeetrit. Nii on Eesti metsasid majandatud ehk raiutud juba aastaid. Eesti Maaülikooli metsateadlased pole otseselt väljendanud, et selline metsade majandamine, mida me Eestis viljeleme, midagi katastroofilist enesega kaasa oleks toonud, pigem nad pooldavad samal kursil jätkamist. Ökoloogid see-eest on täielikult vastupidisel arvamusel ja nõuavad koos looduskaitsjatega kohest metsaraiete piiramist.

Nii ongi ühiskonnas lahvatanud metsatüli ja tekib küsimus, et mis seis siis selle Eesti metsaga on, kas meil on kriis või pole kriisi? Sellele küsimusele tuleks vastata teaduslikult juba ainuüksi seetõttu, et Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnal on 2021. aastal käimas 100-s juubeliaasta. Kui vaatame 2018 aasta metsaandmeid, siis Eestimaa metsamaast oli kahjustatud 809 700 hektarit. Eestis on metsamaad üldse kokku 2,33 mln hektarit. Kahjustatud metsamaa hulk on ulmeliselt suur, aga metsateadlased räägivad sellest hoolimata raiete jätkamisest, mis omakorda võimendab kahjustatud alade levikut uutesse metsadesse. Isegi mina saan aru, et 809 700 tuhat hektari kahjustamiseks peab inimene metsas ikka väga palju tööd ja vaeva nägema, sellised asjaolud ei tohiks metsateadlastel mitte kuidagi kahe silma vahele jääda. 

Kuid kahjuks sellega asi veel ei piirdu, Eestis koostati 2017-2019 aastal viiendat korda punase raamatu nimestikku ja uuriti kokku 13 500 liiki, et välja selgitada, milline on liikide olukord Eestis. Kahjuks on välja surnud 106 liiki (1%), ohustatud oli 928 liiki (8%), 473 liiki (4%) kvalifitseeriti peaaegu ohustatuks, 6059 liigi (49%) puhul olukord pole teadlaste sõnul murettekitav ja ja 4833 liigi (38%) andmed olid hindamiseks puudulikud. 

Kogu see info on jäänud osadel metsateadlastel mingil kummalisel põhjusel kahe silma vahele. Vahest on probleem selles, et RMK rahastab veel siiani liiga vähesel määral tunnustatud metsateadlasi ja need miljonid eurod, mis on aastate jooksul saadud, on pannud teadlased hoopis hirmust rahanappuse ees vaikima, mõned miljonid teaduses kuluvad väga kiiresti ära. Võib-olla tuleks raha veelgi enam anda, et tekiks üleküllus ja teadlased ei kardaks rahastuse kaotamist enam nii väga ja hakkavad rääkima metsas toimuvast veidi läbipaistvamalt. Mõistagi on see iroonia, aga mingi põhjus peab olema, miks osad metsateadlased on nii metsatööstuse lembesed, samas kui usaldusväärne info kõneleb üsna kehvast seisust Eesti metsades ja olukord on aina halvenemas. 

Julgen arvata ka seda, et looduskaitsjatel ja ökoloogidel on õigus, Eesti metsades valitseb kriis ja kui me jätkame lageraie-majandusega, suureneb see veelgi nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt. Eesti metsade tervislikku  seisundit halvendab olulisel määral ka kliimamuutus, mis on enda alla võtnud kogu Euroopa ja Eesti mets pole kahjuks kupli all peidus. Teadlased on välja selgitanud, et iga-aastane puuliikide suremusmäär on tõusnud lausa kõigi puuliikide puhul. Kõige rängemalt on pihta saanud harilik kuusk, mille suremus oli aastatel 2010-2020 keskmiselt 60% kõrgem kui aastatel 1995-2009. Hariliku männi suremus on tõusnud 40%, hariliku pöögi suremus 36% ja tamme suremus 3,5%. Eestis istutatakse peamiselt kuuske ja järgneb mänd, põhimõtteliselt saame andmeid analüüsides ausalt välja öelda, et nii RMK kui ka erasektor peaks koheselt oma istutamise mahtudele pidurit tõmbama ja koomale tõmbama ka lageraie-majandust. 

Kuid üsna naiivne oleks samas arvata, et RMK nüüd lihtsalt heast tahtest asub päästma Eestimaa metsasid, hakkab kuulama ökolooge ja lõpetab selle kaosesse viiva metsamajanduse praktiseerimise ja jätkab jätkusuutlikumalt. Pigem on olukord selline, et me peame olema ise piisavalt tugevad ja sihikindlad, et päästa Eestimaa metsad. 

Seejuures tuleb veenda poliitikuid, et kui nüüd ka midagi ette ei võeta, siis olemegi ökokatastroofile jälle sammukese lähemale astunud. Ainuüksi 106 liiki on Eestis välja surnud ja 928 liiki on kindlalt sinnapoole teel. Kui liigid surevad Eestist välja, on sellel väga halvad tagajärjed meie kõigi jaoks. Ökosüsteemi ei saa auklikuks lasta ja arvata, et selle juures metsandussektoriga midagi halba ei juhtu, nii naiivne ei tohiks olla isegi RMK. 

Minul ausalt öeldes on väga kurb tunnistada ja kahtlustada, et osad Eestimaa metsateadlased teevad lageraiele lobitööd ja eiravad tagajärgi, mis see endaga juba on kaasa toonud ja veelgi enam tulevikus toob. 

Mind hirmutab mõte, kuhu see kõik lõpuks välja jõuab, mis saab Eestimaa metsadest ja mis saab meist kui eestlastest. Tahaksin öelda, et „kaua võib!“, lugupeetud metsateadlased. Julgen kahtlustusena välja öelda, et olete 100 aastat metsandusteadust viinud karidele ja võtnud enesega kaasa Eestimaa looduse. Siinkohal täpsustan, et ma ei kritiseeri kõiki metsateadlasi, aga ühte teatud seltskonda küll, kes on silma paistnud ikka väga selgelt metsatööstuse kasuks töötamisega. 

Eesti Metsa Abiks esindajad ei seisa käed rüpes, ka eelmine nädal möödus mööda Eestit seigeldes, sai käidud Märjamaa metsades, koostatud kaitse-eeskirjade ettepanekuid ja mina jõudsin käia ka Eesti Maaülikooli poolt korraldatud Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna 100. sünnipäevale pühendatud konverentsil “Metsateaduselt praktikale“. Arvatavasti tuleb seal nähtust ja kuuldust lähipäevadel ka minu järgmine postitus. Oli meeldivaid kui ka vähem meeldivaid hetki.

Kuid täna kutsun kõiki EMA töödele majanduslikult appi tulema. Täpsemalt, Eesti Metsa Abiks osaleb 30. novembril annetustalgutel, looduskaitses peab ellu viima suuremahulisi tegusid ning nende ellu viimine vajab majanduslikku tuge. Paratamatult on looduskaitse töö seotud suurte kulutustega, alustades kohtukulude katmisest raiete vaidlustamisel ja lõpetades Eesti Metsa Abiks töötajate tasustamisega. Meil pole ei metsatööstuse ega RMK poolehoidu ja ammugi pole nad nõus meid toetama selleks, et muuta looduskeskonnas toimuvat jätkusuutlikumaks ka neile endile, aga me saame muuta seda, kuidas RMK majandab Eestimaa metsasid ja MTÜ Eesti Metsa Abiks ei puhka enne kui loodus on taas hoitud: https://www.facebook.com/groups/eestimetsaabiks/posts/1502011936865363 

Kes soovib hakata EMA püsiannetajaks, võib tutvuda EMA lehel võimalustega ja kui sinna juba klikata, siis on seal muudki põneva infot jagatud ja ikka selleks, et Eestimaa metsasid hoitaks paremini kui oleme hetkel seda suutnud teha: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/ 

MTÜ EESTI METSA ABIKS

EE667700771002643778

Kui valid täna, 30. novembril annetamise võimalusena “Armastan Aidata” keskkonna, siis duubeldab Swedbank omalt poolt annetusi, seega on sinu toetusel veel suurem mõju: https://www.armastanaidata.ee/eestimetsaabiks

Tekst: Mati Sepp

Foto illustreeriv

Jaga

Teised uudised