Täna avalikustati ning anti üle kriitiline pöördumine nn biomajanduse edendamislepete kohta. Kirja teravik on suunatud peamiselt Brasiiliast alguse saanud BioTuleviku Platvormile, ent mainitakse ka samalaadseid arenguid Euroopa Liidus ja mujal.
Eesti Metsa Abiks (EMA) kuulub allakirjutanute hulka ning toome siinkohal täies mahus ära ka pöördumise tõlke. Tähelepanuväärselt on Baltikum ühe probleemkohana ära toodud, sest siin paikneb Euroopa suurim graanulitootja Graanul Invest ning umbes pool Eesti raiemahust läheb erinevatel viisidel põletusse.
Biomajanduse industrialiseerimine kätkeb riske kliimale, keskkonnale ja inimestele
Kodanikuühendused taunivad biomajanduse eksponentsiaalse kasvu mõju.
Viimastel aastatel on valitsused toetanud fossiilkütuste asendamist bioenergiaga, põhjendades seda kliimamuutustele reageerimisega. Üha enam kaalutakse toetust ka teistele biomassist valmistatud toodetele, mida nimetatakse moekalt „biomajanduseks“.
Brasiilia valitsuse poolt välja hõigatud Biotuleviku Platvorm (http://biofutureplatform.org/about/), mis koos 20 teise riigi toetusega 2016. aastal käima lükati, on üheks näiteks sellistest poliitilistest algatustest. Lähem vaade sellele platvormile näitab paraku, et biomajandus on lihtsalt bioenergeetika ning teiste lühiealiste „biotoodete“ (näiteks ühekordsed nõud ja pakendid) osakaalu märgatava tõusu kattevarjuks, kusjuures nii biotoodetel kui bioenergeetikal on halb mõju kliimale.[1] Euroopa Liit ja mitmed teised riigid (mis pole seni BioTuleviku Platvormile alla kirjutanud) arendavad samuti Brasiiliale sarnase eesmärgiga „biomajanduse strateegiaid“[2].
Käesolevale pöördumisele allakirjutanud organisatsioonid on mures, et bioenergeetika ja teiste lühiealiste biotoodete (nn biomajanduse) osakaalu suurendamine mõjuks kahjulikult kliimale, inimõigustele, looduskaitsele ja madala süsinikuga majandusele üleminekule. Me mõistame BioTuleviku Platvormi ja teised sarnased arengud hukka alljärgnevatel põhjustel:
- Kahjulik kliimale. Saavutamaks Pariisi Kliimakokkuleppe eesmärki ja hoidmaks globaalset temperatuuritõusu alla 1,5 kraadi, peame süsinikuheidet kiiresti vähendama, suurendades samal ajal ka metsade, rohumaade ja muldade abil atmosfäärist eemaldatava süsiniku hulka.
Sellele eesmärgile vastukäivalt toetab BioTuleviku Platvorm energia-, transpordi- ja tööstussektorite üleminekut bioenergiale ja biomaterjalidele. Sellega ignoreeritakse teadust, sest biomassi energiaks põletamine vabastab sama palju süsinikku kui söe põletamine[3]. Ka vähendab biokütuste, bioplastiku või teiste biomaterjalide tootmine ja tarbimine põlluharimiseks kättesaadavat maad, viib metsa kadumise ja teiste maakasutuse muutusteni ning suurendab dilämmastikoksiidi eraldumist.
Leevendamaks kliimamuutuste rängemaid mõjusid on tarvis valitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori koostööd, et vähendada energia ületarbimist ning dekarboniseerida energia-, transpordi- ja tööstussektorid. Olukorda ei lahenda see, kui lubada rikastel ületarbimist jätkata ühelt süsinikuintensiivselt ressursilt teisele üle minnes. - Kahjulik inimõigustele. Industriaalne biomajandus suurendaks nõudlust biomassi kasvatamiseks mõeldud maa järele. See viib omakorda raadamiste ja teiste maakasutuse muutusteni inimestele kahjulikul tasemel. Konservatiivne uuring globaalsest biomassipotentsiaalist [4] leidis, et selleks, et bioenergeetika kataks viis protsenti ülemaailmsest energiakasutusest, tuleks muuta istandusteks Indiast suurem maa-ala (386 miljonit hektarit).
BioTuleviku Platvormi poolt ette nähtud biomajandus nõuaks veelgi suurema maa-ala määramist bioproduktide kasvulavaks. Eelduseks on, et enamuse maast, mida fossiilkütusemajanduselt biomajandusele üleminek nõuaks, pakuks globaalne Lõuna. Aga kasvav nõudlus biokütuste ja biomassi järgi soojuse ja elektri saamiseks on juba praegu viinud seal mastaapse maahõivamise ja tervete külade tühjendamiseni, vähendades ligipääsu ka põllumaale, metsale ja veeressurssidele[5]. Nõudluse suurendamine süvendaks neid mõjusid, eriti paigus, kus metsad asenduvad istandustega. Sagenevad pestitsiidimürgitusjuhtumid ja tööliste õiguste rikkumised ning vähenevad kohalikud puhta vee ja toidu varud. Lisaks kaasnevad biomassi energiaks põletamisega mitmesuguste toksiliste ainete heitmed, mis põhjustavad täiendavaid terviseriske. - Kahjulik loodusele ja elurikkusele. Me elame elurikkuse kriisi ajal, mida BioTuleviku Platvormi ettepanekud veelgi süvendaksid, suurendades nõudlust maa, metsa ja vee järele. Palmiõli- ja sojanõudlus kiirendavad juba paljudes maades metsahävingut ning põllumajanduse intensiivistumine (rohkem kemikaale, vähem söötis maad) Euroopas ja Põhja-Ameerikas kiirendab lindude ja putukate arvukuse vähenemist. [6] Bioenergia nõudlus on viinud ka kõrge liigirikkusega metsade lageraieni USA lõunaosariikides[7], Baltikumis[8] ja mujal. Monokultuursete istanduste võidukäiguga käib alla põldude liigirikkus ning loodus kannatab. Bioplastiku ja teiste biomaterjalide istandused süvendaksid neid probleeme veelgi. Me peame nõudlust puidu ja vilja järgi vähendama, aga mitte suurendama. Lisaks eeldatakse sageli, et bioproduktide tootmine sõltub paljuski geneetiliselt muundatud viljadest, puudest ja mikroobidest, mis kõik kätkevad endas tõsiseid riske keskkonnale ja inimeste tervisele.
- Kahjulik õigetele kliimalahendustele. BioTuleviku Platvormi visioon viib tähelepanu ja ressursse kliimakriisi reaalsetelt ning tõestatud lahendustelt, süvendades veelgi energiakriisi ja sotsiaalseid ning majanduslikke ebaõiglusi üle kogu maailma. Platrvorm suurendaks bioenergiatoetuste osakaalu tõeliselt madala süsinikujäljega lahenduste nagu tuule- ja päikeseenergia arvelt. Viimaste osakaalu tuleb koheselt suurendada viisil, mis austab kogukondade õigusi. „Moodsat bioenergiat“ (biokütuseid ja biomassi soojuse ja energia jaoks), mida BioTuleviku Platvorm propageerib, kasutatakse peamiselt globaalses Põhjas ning energianäljaste tööstuste poolt, ms peaksid tegelikult oma tarbimist vähendama. Bioenergia annab neile võimaluse hoida kõrvale raiskava tarbimise vähendamisest.
Allakirjutanud grupid kutsuvad BioTuleviku Platvormile alla kirjutanud riike ja organisatsioone lõpetama bioenergia ja teiste lühiealiste biotoodete toetamist. Kutsume teisi valitsusi üles mitte Platvormi ja selle nõudmisi toetama. Selle asemel kutsume valitsusi üles pakkuma tähenduslikke ja õiglaseid vastuseid kliimakriisile, mis austavad inimõigusi, keskenduvad tõestatult madala süsinikuheitmega tehnoloogiatele, vähendavad ületarbimist ja saastet ning kaitsevad metsi ja teisi ökosüsteeme.
Allakirjutanud kodanikuorganisatsioonid:
Rahvusvahelised:
- Global Forest Coalition
- Indigenous Environmental Network (IEN)
- Soroptimist International
- Women’s International League for Peace and Freedom
- ActionAid International
Regionaalsed:
- Birdlife Europe and Central Asia – Euroopa ja Kesk-Aasia
- Corporate Europe Observatory – Euroopa Liit
- Fern – Euroopa
Kohalikud:
- Acción por la Biodiversida – Argentiina
- Amigos de la Tierra Argentina – Argentiina
- Kalang River Forest Alliance – Austraalia
- Bellingen Environment Centre – Austraalia
- Bob Brown Foundation – Austraalia
- Kalang Progress Association – Austraalia
- “System Change Not Climate Change” – Austria
- Aliança RECOs – Redes de Cooperação Comunitária Sem Fronteiras – Brasiilia
- Movimento Mulheres pela P@Z! – Brasiilia
- Grupo de Trabalhos em Prevenção Posthivo (GTP) – Brasiilia
- Oykos Capacitação – Brasiilia
- No One Left Out (NOLO) – Kamerun
- Struggle to Economize Future Environment (SEFE) – Kamerun
- Ecology Action Centre – Kanada
- Journalists for Human Rights
- Blue Dalian – Hiina
- China Environmental Paper Network – Hiina
- Green Longjiang – Hiina
- Scholartree Alliance – Hiina
- Snow Alliance – Hiina
- Wuhu Ecology Center – Hiina
- COECOCEIBA – Amigos de la Tierra Costa Rica – Costa Rica
- Red de Coordinación en Biodiversidad – Costa Rica
- Czech Coalition for Rivers – Tšehhi
- Forests of the World – Taani
- NOAH – Friends of the Earth Denmark — Taani
- EcoHaina – Dominikaani Vabariik
- CESTA – Friends of the Earth El Salvador — El Salvador
- Eesti Metsa Abiks – Eesti
- New Wind Association – Soome
- Finnish Association for Nature Conservation – Soome
- Ilmastovanhemmat (Climate Parents) – Soome
- Kepa – Soome
- Luonto-Liitto – Soome
- Canopée – Prantsusmaa
- Les Amis de la Terre – Prantsusmaa
- Worldview – Gambia
- Arbeitsreis Regenwald und Artenschutz (ARA) – Saksamaa
- BUND Kandertal – Saksamaa
- Rettet den Regenwald e.V. – Saksamaa
- Seeds Action Network – Saksamaa
- denkhausbremen – Saksamaa
- The Development Institute – Ghana
- Abibiman Foundation – Ghana
- Plataforma Internacional contra la Impunidad – Guatemaala
- All India Forum of Forest Movements – India
- Centre for Environment Education Himalaya – India
- Indigenous Perspectives – India
- JIKALAHARI – Indoneesia
- Kaliptra Andalas – Indoneesia
- KKI WARSI – Indoneesia
- Link-AR Borneo – Indoneesia
- WALHI-Friends of the Earth – Indoneesia
- Yayasan Citra Mandiri Mentawai – Indoneesia
- Cevi de Udine – Itaalia
- Solidarietà e Cooperazione/CIPSI -Itaalia
- SONIA/“Society for New Initiatives and Activities” for a Just New World – Italy
- Coordinadora de Pueblos y Organizaciones del Oriente del Estado de México en Defensa de la Tierra, el Agua y su Cultura – Mehhiko
- Frente Amplio No Partidista en contra del Nuevo Aeropuerto y otros Megaproyectos en la Cuenca del Valle de México – Mehhiko
- Grupo Mesófilo A.C. – Mehhiko
- Forest Observatory – Maroko
- UNAC – Uniao Nacional de Camponeses – Mosambiik
- Association of Collaborative Forest Users – Nepaal
- Forest Environment Workers Union Nepal (FEWUN)
- National Forum for Advocacy, (NAFAN) – Nepaal
- Rural Area Development Programme (RADP) – Nepaal
- Food Justice Working Group – Holland
- Gender and Water Alliance – Holland
- Groene Zon – Holland
- Milieudefensie / Friends of the Earth Netherlands – Holland
- Nederlands Platform Gentechnologie – Holland
- Network Vital Agriculture and Nutrition – Holland
- Forest Peoples Programme – Holland ja Ühendkuningriik
- Colectivo Voces Ecológicas (COVEC) – Panama
- HEÑÓI – Paraguai
- Pastoral de la Tierra del Vicariato Apostólico de Yurimaguas – Peru
- Kalikasan People’s Network for the Environment (Kalikasan PNE)/Friends of the Earth Philippines – Filipiinid
- ZERO – Associação Sistema Terrestre Sustentável – Portugal
- Ole Siosiomaga Society Incorporated (OLSSI) – Samoa
- South Durban Community Environmental Alliance – Lõuna-Aafrika
- AFRICANDO – Hispaania
- GRAIN – Hispaania
- Salva la Selva – Hispaania
- Verdegaia – Hispaania
- Protect the Forest – Rootsi
- Les Amis de la Terre – Togo
- Regional Center for International Development Corporation – Uganda
- National Association of Professional Environmentalists (NAPE) – Uganda
- Development Alternatives – Ühendkuningriik
- EcoNexus – Ühendkuningriik
- Gaia Foundation – Ühendkuningriik
- Genetic Engineering Network – Ühendkuningriik
- The Corner House – Ühendkuningriik
- The Real Farming Trust – Ühendkuningriik
- Biofuelwatch – Ühendkuningriik ja USA
- Blue Mountains Biodiversity Project – USA
- Dogwood Alliance
- Friends of the Earth US – USA
- Global Justice Ecology Project – USA
- Greenvironment – USA
- Heartwood – USA
- Keep The Woods – USA
- Mangrove Action Project- USA
- Natural Resources Defense Council – USA
- Oakland Institute – USA
- Partnership for Policy Integrity – USA
- Pivot Point – USA
- Rainforest Relief – USA
- RESTORE: The North Woods – USA
- Save Our Sky Blue Waters – USA
- Southern Environmental Law Center – USA
- Tribe of the Oak – USA
- Women’s Earth and Climate Action Network (WECAN) – USA
- Stand.earth – USA ja Kanada
ALLIKAD
[2] Vt https://ec.europa.eu/research/bioeconomy/index.cfm?pg=policy&lib=strategy Euroopa Liidu Biomajanduse Strateegia ülevaade.
[3] Vt http://www.biofuelwatch.org.uk/biomass-resources/resources-on-biomass/ — nimekiri teaduslikest uurigutest, mis näitavad, et bioenergia pole kaugeltki süsinikuneutraalne.
[4] Biomass Energy: The Scale of the Potential Resource, Christopher B Field et al, Trends in Ecology and Evolution, February 2008; 5% arvestus põhineb 2005. aasta energiatarbimisel ning võrdub 27 eksodžauliga.
[5] ActionAid-i raporti järgi omandasid EL-i investorid 2013. aasta maiks Sahara-taguses Aafrikas 6 miljonit hektarit maad, ent Euroopa Liit on Aafrikast väga vähe agrokütuste tooret importinud, mis viitab sellele, et selle maahõivamise peamiseks ajendiks oli biokütuseid ümbritsev kumu. See aga viis tervete külade tühjendamiseni ning selleni, et paljud kogukonnad kaotasid ligipääsu oma põllumaale, metsadele ja veeressursile. actionaid.org/sites/files/actionaid/adding_fuel_to_the_flame_actionaid_2013_final.pdf
[6] Näiteks https://e360.yale.edu/features/insect_numbers_declining_why_it_matters
[7] Näiteks https://www.dogwoodalliance.org/wp-content/uploads/2017/05/NRDC_2014-2017Booklet_DigitalVersion-resize.pdf
Loe lisaks:
- INGLISKEELNE ORIGINAAL ENVIRONMENTAL PAPER NETWORKI LEHEL
- RAINFOREST RESCUE BIOMAJANDUSE VASTANE PETITSIOON
- 30.05.2018: KODANIKUD TEAVITAVAD RIIGIKOGULASI IDA-VIRUMAA JAAMADES PUIDU PÕLETAMISE OHTLIKKUSEST
- 23.04-27.04: RAHVUSVAHELINE METSAKAITSEMIITING MÖÖDUS EDUKALT
- 16.01.2018: EMA SAI RAHVUSVAHELISE BIOENERGIA TÖÖRÜHMA JA FSC-KOJA LIIKMEKS
