Võime RMK kommunikatsioonikanalitest sageli lugeda, kuidas KAH-alade puhul kogukondadega kokkuleppeid tehakse ning ilma kokkuleppeta mingeid metsatöid ette ei võeta. Oleks see vaid päriselus nii. Võtame ette ühe näidisjuhtumi, Juuliku metsa loo, mis ootab RMK poolt lageraiumist. See on KAH-ala, mis asub kohe aleviku kõrval, omanäoline seenemets.

Kuna see saaga on kestnud alates 2019. aastast, tuleb paraku pikk lugemine.

Selle aasta augustis avastasid Saku elanikud oma suureks üllatuseks, et kohe aleviku kõrvale, eramajadest loetud meetrite kaugusele, Juuliku metsa, on RMK rajanud inetu puidu väljaveo tee. Õige pea selgus, et see tee on rajatud ilma igasuguse kokkuleppeta, kokkulepe puudus nii valla kui kohaliku kogukonnaga. Faktitäpsuse huvides mainin kohe, et Saku vald oli küll projekti kinnitanud, ilmselt rutiinse töö käigus, aga sisulised arutelud metsatööde osas olid tee valmimise ajal täielikult toimumata. 2. oktoobril võttis RMK välja Juuliku metsa, KAH-alale lageraieteatised üheksale väikesele eraldisele, mille pindala kokku on ligi 5 hektarit. Ka teatiste väljavõtmise ajal oli kohaliku kogukonna kaasamine toimumata.

Esmalt faktid:

2019. aastal toimus justkui kohalikule kogukonnale mõeldud TEAVITAMISKOOSOLEK (mitte kaasamiskoosolek), protokolli pealkiri oli “Kohaliku kogukonna teavitamine RMK halduses oleva riigimetsa majandamisest Juuliku küla ümbruses”. Dokumendi sisust võime lugeda: “Teavituse tulemus: Kogukonna esindajad võtsid teadmiseks kavandatud raied.”

Selle baasil RMK nüüd toimetab. Raied jäid siis suuremas osas tegemata, sest vald ei lubanud üle kergliiklustee puitu välja vedada.

2019. aasta teavitamiskoosolekul osales kokku 12 inimest, kuid EMA-le on teada antud, et kohalik kogukond oli esindatud vaid viie inimese poolt. Lisaks osalesid Saku valla ametnikud ja RMK töötajad.

2019. aasta koosoleku protokollist ei ole võimalik välja lugeda, et kogukond raietega nõustunud oleks.

2019. a koosolekust teavitati vähem kui 24h ette ja see toimus tööajal.

See koosolek vaidlustati kohalike inimeste poolt ametliku vaidega. Kohalikud kirjutasid 31. oktoobril 2019 aastal oma vaides RMK-le nii: “Kogukonna teavitamine toimus ebamõistlikult hilja, vähem kui üks tööpäev. Samuti oli koosoleku aeg kl. 16.00 ebasobiv. Koosoleku aeg teavitati Saku Vallavalitsuse lehel 22.oktoobril 2019 kl. 17.21 ja koosolek toimus 23.oktoobril 2019 kl. 16.00. Arvestades nii lühikest etteteatamise aega ei olnud enamusel soovijatel võimalik osaleda koosolekul. Taotleme seda vaiet esitades uue koosoleku korraldamist kohaliku kogukonna informeerimiseks, elanikele sobival ajal ja kohas, etteteatamisega vähemalt 2 nädalat alates info avaldamisest Saku Vallavalitsuse lehel. Seniks taotleme raietööde plaani peatamist, kuna kohalikke ei ole kaasatud.”

Seda vaiet ignoreeriti ja raied tehti osaliselt ära sealt, kust puidu väljavedu oli võimalik. Ülejäänud raietega plaaniti jätkata, kogukonda ignoreerides.

See kohalike inimeste 2019. aastal esitatud vaie tundub olevat RMK poolt salastatud, sest dokumendiregistrist sellele mingit viidet ei leia.

Vahepeal on ala määratud KAH-alaks, aga kaasamiskoosolekut toimunud ei ole ja raieid plaanitakse endiselt 2019. aasta näilise kaasamise alusel.

Metsas on vääriselupaigad ja raied on planeeritud ümber vääriselupaiga, ilma puhvrit jätmata. Vääriselupaiga servad jäävad tuulte räsida.

Vahepeal oli töödes pikk paus ja nagu kirjutasime, ilmus selle aasta augustis Saku aleviku avalikku ruumi, kohalike inimeste armsasse seenemetsa, eramajade kõrvale, inetu puidu väljaveotee. Teealune mets on raadatud ja kaetud killustikuga. Kas selline monstrum jääbki alatiseks aleviku kõrvale kogukonnametsa serva “kaunistama”?

Sellel alal puudub meile teadaolevalt metsamajandamiskava, mis tegelikult peaks olema seadusejärgselt olemas. Ka näiteks FSC sertifikaadi kasutamisel on nõutav metsamajandamiskavade olemasolu.

Tegemist on Saku valla üldplaneeringus kinnitatud rohevõrgustiku alaga.

EMA-ga võttis ühendust ka üks piirinaaber, kes oli sündmustest jahmatanud ning ütles et ta on ainukese kõrghaljastusega kinnistu omanik sel tänaval ja kui aia taga tehakse lageraied, siis tuulekoridoride tõttu peab ta oma kõrghaljastuse likvideerima, vastasel juhul langevad puud maja peale. Ta ei ole lageraieplaanidega nõus.

Avalikust RMK dokumendiregistrist leiame Saku valla ametniku poolt saadetud kirja RMK-le: “Vallavalitsuse poole on pöördunud valla kodanik kes soovib teavet järgmise olukorra kohta: Nurme tänava lõpus on RMK rajamas Pähkli tee nimelist tänavat – sisse on aetud korralik ja metsas lausa hargnev katendiga tee. Uues üldplaneeringus on ala märgitud kui „rohelise võrgusku tugi- või tuumala“ ja „kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalikud riigimetsad“. Teede rajamist sellele alale pole ÜPs välja toodud. Metsalankide harvendamiseks tehtud teed tavaliselt ka tänavanime ei saa. Millega on tegemist?

Kuna meil puudub hetkel asjakohane info, siis oleks hea kui Te selgitaksite toimuvaid tegevusi.

Juhime tähelepanu ka sellele, et aprillis kehtestati Saku valla üldplaneering ning selle kohaselt tuleb kõrge puhkeväärtusega ja asula kaitseks vajalikel riigimetsa maadel koostada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) koostöös detailsed kavad metsade majandamiseks ja uuendamiseks. Kavadega hõlmatava maa-ala ulatus täpsustatakse koostöös, arvestades metsade olemit, nende kasvungimusi ja vanuselist jagunemist nii kavade koostamise hetkel kui pikemas perspekivis. Lisaks on tegemist ka rohevõrgusku alaga.

Ootame Teie selgitusi esimesel võimalusel.”

Taaskord avalikust dokumendiregistrist leiame RMK vastuse sellele kirjale, et vald oli teeprojekti kinnitanud ning et kaasamiskoosolek on toimunud (mis ei vasta tõele, toimus teavitamine). Ilmselt see projekt kinnitati valla ametniku poolt rutiinselt ja eraldiseisvalt, jättes tähele panemata, et tegemist on KAH-alaga ning kogukonna kaasamine on tegemata, mis peaks tegelikult olema RMK ülesanne.

10. oktoobril toimus Saku vallas väikeses ringis üks kinnine, märgiline koosolek, kus osales neli osapoolt: RMK, EMA, Saku vald ja kaks inimest kohaliku kogukonna esindajatena.

Sisuliselt soovis RMK kinniste uste taga saavutada kokkulepe lageraiete tegemiseks, väites et kõik osapooled on laua taga. Ainult üks oluline osapool ununes, KOHALIK KOGUKOND. Piirkonnas elab (Saku alevikus ja Juuliku külas, mille vahel mets asub) enam kui 5000 inimest, kes on täielikus infosulus. Koosoleku kutse saanud kaks kohalikku inimest ei saa ju ometi kõiki Saku inimesi esindades lageraieid kogukonnametsas lubada?!

Koosolek kulges diplomaatiliselt ja konstruktiivselt, peamised väitluspartnerid olid EMA ja RMK. RMK väitis, et kaasamine on toimunud (sic) ja selle alusel nemad nüüd raiuma hakkavad. EMA viitas omalt poolt kõikidele asjaoludele, mis ka siin postituses on ära toodud ning nõudis RMK-lt kaasamiskoosoleku korraldamist. Saku vallajuhid nõustusid Eesti Metsa Abiks seisukohtadega. Saku vallajuhid kinnitasid koosoleku lõpus, et koostöö EMA-ga on olnud hea ning see jätkub.

Eraldiseisvalt on veel üks väga kahtlane asjaolu seoses RMK ja Juuliku metsa raietega. Nimelt 28. septembril 2023 tuli tähelepanuväärne kohtuotsus. Päraküla selts MTÜ saavutas kohtus võidu Keskkonnaameti üle ning kohtuotsusest võime muuhulgas lugeda: “automaatsüsteem ei näinud ette võimalust rohevõrgustikuga seotud asjaolude juhtumipõhiseks hindamiseks ja ohu välistamiseks.”

See kohtuotsus oli oluline päris mitmes mõttes, kuid selle juhtumi puhul mängib see rolli seetõttu, et selle otsuse järgi ei saa rohevõrgustiku alale olemasoleva automaatsüsteemi alusel teatisi väljastada.

Kohtuotsus tuli välja neljapäeval. Reedel ei juhtunud mitte midagi. Siis oli nädalavahetus. Ja esmaspäeval oli RMK välja võtnud automaatteatised Saku valla üldplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku alale. Ka selle kohta pärisime, et miks teatised nii varakult ja ilma kaasamist läbi viimata said välja võetud? (RMK on ise lubanud, et raieid tehakse vaid külmunud pinnasega, seega nende teatistega kiiret kindlasti ei olnud).

Vastuseks saime, et teatised võeti välja varakult selleks, et EMA-le meelejärele olla .

Põhjuseks väidetavalt see, et oleme varasemalt RMK-le ette heitnud seda, et kogukonnale või piirinaabritele ei jäeta vaidlustamise aega, mis on seaduses ette nähtud 30 päeva. Võta siis kinni, kus see tõde on!

Eraldi tasub uurimist asjaolu, et riik (tol ajal Keskkonnaministeerium) on juba käesoleva aasta alguses välja öelnud, et kuna Euroopa Komisjon kohustab Eestit kaitsealade pindala laiendama, on kaalumisel see et KAH-alad riikliku kaitse alla võtta.

Kuni selle otsuse vastuvõtmiseni oleks tegelikult kena igasugune raietegevus (vähemalt lageraied) KAH-aladel peatada.

Täna on Juuliku metsaga olukord siis selline, et ootame RMK poolset KAH-ala kaasamiskoosolekut! Senikaua peavad väljavõetud lageraieteatised ja juba valmis ehitatud kolossaalne killustikuga kaetud metsa väljaveotee ootele jääma.

Tekst: Helena Eenok

Foto on illustratiivne, autor Karl Adami.