Kopeeritud Loodusaja meililistist 16.10.2020. Loodusaja list on Tartu ülikooli hallatav keskkonnateemaline meililist.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI Tallinn) peab vajalikuks esitada omapoolne seisukoht metsanduse arengukava mõju hindamisega seoses, kuivõrd meedias levib palju vastukäivat infot. Kohati võib jääda isegi mulje, et SEI Tallinna töö tõttu on metsanduse arengukava koostamine takerdunud või omistatakse meie juhtimisel tehtud analüüsile keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) staatus. Sellega seoses soovime selgitada oma rolli selles protsessis.

Meie osalemine metsanduse pikaajalise arengukava koostamise protsessis sai alguse eelmise aasta juunis, kui riigikantselei kuulutas välja riigihanke “Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine ja oluliste mõjude analüüs”. SEI Tallinn koos partneritega esitas pakkumuse 19. Juunil 2019. Meie ühispakkumine tunnistati hankele vastavaks ja hankija asus lepingut kooskõlastama. Leping loodeti sõlmida juulikuu jooksul, kuid ka veel augustis käisid poolte vahel läbirääkimised. Hankijale oli selgeks saanud, et lepingu osapooleks peab olema ka keskkonnaministeerium, kes metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) praktiliselt koostab, ja lepingus pakutud ajakava KSH läbiviimiseks on ebarealistlik. Riigikantselei juristide hinnangul aga hanketingimusi, sh lepingu osapooli või tähtaegu lepingu sõlmimisel enam muuta ei saa. Nii juhtuski, et hange ja meie pakkumine võeti tagasi. Seega, esimene MAK2030 KSH hange luhtus ebaõnnestunud hanke mitte pakkujate puudumise tõttu.

Septembris 2019 kuulutas keskkonnaministeerium välja hanke “Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs”. Rõhutan siinkohal, et tegu oli arengustsenaariumite mõju hindamise mitte arengukava KSH hankega. Hankega sooviti teada saada nelja arengustsenaariumi (rebane, karu, ilves ja hunt) mõju neljale valdkonnale (majandus, ökoloogia, sotsiaalia ja kultuur). SEI Tallinn moodustas ekspertrühma kaheksast oma ala tunnustatud eksperdist ja esitas taas ühispakkumuse, mis kuulutati hankele vastavaks oktoobris. Hankija oli sõnastanud kuuest punktist koosneva tööülesande, sealhulgas vajaduse esitada pakkumuses töö metoodika. Tagantjärele tundub, et arusaamatused saidki alguse sellest, et SEI Tallinn pakkujana esitas metoodiliseks võtteks Saaty meetodi. Saaty meetodi iseärasuseks on väga lihtsustatult see, et esmalt töötatakse välja igat valdkonda iseloomustavad mõõdikud (indikaatorid), millele eksperdid annavad kaalud ja seejärel hindepunktid, misjärel leitakse vastavad osakaalud ja lõpuks tekib osavaldkondade paremusjärjestus. On arusaadav, et teatud aspektidel on kaalukam roll kui teistel. Näiteks ei saa kuidagi ignoreerida rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu poliitikaid, millega Eesti on võtnud kindlaid ja tähtajalisi kohustusi. Ekspertide hinnangul on säästva metsanduse puhul kõige olulisem lähtuda kliimaneutraalsuse ja elurikkuse hoidmise eesmärkidest, mis seavad raamistiku kõigile neljale valdkonnale. Andes kõigile neljale valdkonnale sama kaalu ei saavutata neid eesmärke kuidagi. Kuigi Saaty meetodi puhul on tegemist eksperthinnanguga, käivad mõistagi nii kaalude kui mõjuhinnangu juurde asjakohased selgitused ja põhjendused. Ekspertrühm pakkus neljas valdkonnas välja 48 mõõdikut ja selgitas vahearuandes hindamise käiku ja esialgseid tulemusi. Oluline sõnum oli see, et töörühma hinnangul ei leidunud seda ühte ja parimat arengustsenaariumit, vaid parima tulemuse oleks saanud erinevate stsenaariumite tegureid kombineerides.

Vahearuande arutelul selgus, et keskkonnaministeerium ei ole sellise meetodi rakendamisega nõus, kuid ilmselt mõistsid nad samas, et SEI Tallinn oligi selle meetodi pakkumuses esitanud, mis ka omavahelise lepinguga oli kinnitatud. Tundus, et hankijale valmistasid enim meelehärmi ekspertide kaalud, iseäranis ökoloogiliste näitajate esile tõstmine. Keskkonnaministeeriumi asekantsler tuletas meelde, et tegemist on metsanduse mitte looduskaitse arengukavaga. Praktiliselt kuni 2019. aasta viimaste tundideni toimus töö lõpparuandega, kuivõrd keskkonnaministeerium oli tellinud detailse retsensiooni, millele eksperdid mahukate kommentaaridega vastasid ja omi seisukohti korduvalt selgitasid. Samal ajal otsisid keskkonnaministeerium ja SEI Tallinn kompromisse lõpparuande üle andmiseks/vastu võtmiseks ja lepingutasu maksmiseks. Kokkuleppemenetluse tulemusena nõustus SEI Tallinn keskkonnaministeeriumi pakutuga, sealjuures vähendatud tasuga. Nõustumise põhjuseks oli peamiselt asjaolu, et me ei pidanud tegema järeleandmisi oma töö järeldustes (vt väljavõtet allpool). Need jäid paika ja ekspertrühm on jätkuvalt nende taga, sest nagu igasuguse eksperthinnangu puhul, esindab see vaid nende inimeste põhjendatud arvamust. Töörühm andis hinnangu, milline mõju võib kaasneda metsanduse arengustsenaariumitega neljas valdkonnas lähtudes kokkulepitud meetodikast. Seega ei saa meie meelest kuidagi väita, et me ei täitnud ülesannet. Kahjuks tõrjus keskkonnaministeerium ka meie ettepanekut tutvustada meie järeldusi ja kaalutlusi MAK2030 juhtkogule.

Meile pandi peamiseks “süüks” seda, et lähtusime metsanduse arengustsenaariumite analüüsil kliima ja elurikkuse juhtfunktsioonist. Kuid on selge, et seda juhtfunktsiooni ei saa ignoreerida ka koostatavas metsanduse arengukavas aastani 2030.

Pärast seda, kui kokkulepe oli keskkonnaministeeriumiga sõlmitud, soovisime anda oma tööle paremat väljanägemist, tellisime keeletoimetamise ja küljenduse. Meile ootamatult keskkonnaministeerium murdis kokkulepet ja tegi avalikuks nii lõpparuande lõplikult vormistamata versiooni kui meievahelise kokkuleppe oma kodulehel, samas keeldudes lõpparuannet asendamast vormistatud versiooniga, kui seda pakkusime. Veelgi enam, keskkonnaministeerium keelas meil lõpparuannet oma kodulehel avalikustada, seepärast leiab vormistatud aruannet vaid ETISes.

Kõike seda ei oleks tahtnud enam meenutada, aga kuna jätkuvalt on päevakorral metsanduse arengukava KSH ja selle luhtunud hanked, siis pidasime vajalikuks teemat omalt poolt kommenteerida.

Lugupidamisega,

Metsanduse arengustsenaariumite mõju analüüsi töörühma juht

Kaja Peterson

Metsanduse arengustsenaariumite mõju analüüsi lõpparuande järeldused ja soovitused (väljavõte):

• koguraiemaht peaks jääma 8 mlj tm/a piiresse (S2- karu), nii säiliks metsatagavara kõigi nelja mõjuvaldkonna arengu- ja riskide maandamise vajadusi arvestades kõige paremini;
• metsamaa pindala jääb sama suureks (st ei ole vaja täiendavaid alasid, et siduda süsinikku), kuid raiutud metsa on vaja tõhusamalt uuendada;
• metsa raiutakse taastumisvõime piires, st raiutakse määral, et üldtagavara ei väheneks;
• metsakahjustusi tuleb leevendada, kuid näitaja ei sõltu niivõrd raiemahust kui valedest majandusvõtetest ja kliimast/ilmastikust (tormid, sademed, põuad/tulekahjud, üleujutused, temperatuuri tõus);
• eesmärgi “raiemaht koosmõjus raietele seatud piirangutega” puhul tuleks loobuda lausalisest lageraie keelust (nt S2 – karu puhul), kuid samas seada piirangud nii, et ei tekiks suuri (nt 7 piirinaabrit * 7 ha) lanke; soositud peaksid olema lageraie kõrval ka teised uuendusraie võtted ning harvendus- ja valikraie; soodustada tuleks mosaiikset metsa (S3 – ilves);
• metsa mittepuidulised saadused ja teenused peavad säilima ja suurenema;
• metsauuendamise vajadus ei vähene, seda tuleb uuendada suuremas mahus kui täna; kaaluda tuleks kautsjoni süsteemi;
• säilikpuude ja surnud puidu osakaal sõltub majandamisvõtetest ehk regulatsioonidest ja järelevalvest ning metsaomanike ja majandajate teadlikkusest;
• kaitsealuse metsa ja kaitsefunktsioonidega metsa pindala jääb samaks;
• puidukaubandus orienteerub ümarpuidu ekspordist kohapealsele kõrgväärindamisele (biotehnoloogia rakendamine). Olulisel kohal on süsiniku sidumine ja salvestamine kõrgväärindatud puittoodetes (näiteks ehitistes) ning ressursside kaskaadkasutamine (S4 – hunt);
• puidul põhineva puitmassi tootmise võimaluste analüüsimine, mis annaks vastuse, millises mahus ja milliste tehnoloogiliste võimalustega ja millise riigipoolse toetusega oleks võimalik kasutada puitmassi (puiduhaket, raidme- ja puidutöötlemise jääke) selleks, et toota kõrgeima lisandväärtusega biokemikaale, biokütuseid ja biomaterjale. Kuna sellised tehased võivad olla väikesemahulised (lisaks suhteliselt minimaalse keskkonnamõjuga ning toore on puiduliigipõhine), siis selline ressurss oleks kaetud kõigi stsenaariumite korral tekkiva vähemväärtusliku energiapuiduga. Investeeringud tehnoloogiatesse ja nende arendamisse pole otseselt seotud raiemahuga, vaid näiteks toetuste lõpetamisega puidumassi kasutamiseks taastuvenergeetikas üldisemalt ja konkurentsiga ressursi kasutamisele. Kõrgtehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldaks metsasektori palju suuremat panust SKP kasvu ja toetaks samas ökoloogilist tasakaalu;
• metsamajandamisel on oluline kohaliku eluviisi tarbeks sobiva keskkonna säilitamine ja edendamine, mistõttu kohalikel kogukondadel peab olema metsaraiete planeerimises kaalukas roll (S1 -rebane). Käivitada tuleks metsanduse ruumiline planeerimine (nt riigi tasemel teemaplaneeringu ja KOVi tasemel üldplaneeringu kaudu);
• metsanduse juhtimist jätkab keskkonnaministeerium, kuivõrd S2 stsenaariumi (karu) rakendamine ülaltoodud täiendustega ei too kaasa suuri muudatusi riigi tegevuses.