Pildile on jäädvustatud Eestimaa uhkus – 178 aasta vanune kuuse enamusega segamets koos noore häiluga. Kõik üle 100 aastased metsad on kliimakangelased, kes vajavad täna hoidmist rohkem kui iial varem!
Mõistagi on aeg ja inimene meie kliimakangelast kujundanud, aga seda on tehtud tasakaalukalt, säilitades piisavalt vanu puid. Kliimakangelaseks kuulutatud metsa vanimad puud seovad süsinikku juba aastast 1843, talletades seda pidevalt oma võimsatesse tüvedesse. Ka murdumise ja suremise korral säilib puudesse kogunenud süsinik pikka aega seotuna, talletudes lagunemise käigus osaliselt mulda. Läheb üle saja aasta aega, et lageraie tulemusel vabanenud süsinik uuesti metsa tagasi saaks seotud.
Seistes 178 aasta vanuse metsa keskel, muutume selles pisikeses häilus osakeseks loodusest, mis tuletab meile meelde, et saamise ja andmise vahel peab valitsema tasakaal. Fotole on jäädvustatud inimese haprus ja vanale metsale iseloomulikud tunnused – lume alla mattunud lamapuit, loomulik häil puude erivanuselise järelkasvuga ja vanad puuhiiglased noore järelkasvu kohal kõrgumas.
KAS TEADSID, ET:
- Kui pildilt paistev mets jääks RMK poolt “kliimakangelaseks” kuulutatud harvesteri teele, siis oleks 178 aastasest metsast 5 päevaga järel ainult kännud.
- Lageraie järel muutub lank süsiniku sidujast ja talletajast süsiniku emiteerijaks, sest vabanema hakkab mulda seotud süsinik.
- Läheb üle saja aasta aega, et lageraie tulemusel vabanenud süsinik uuesti metsa tagasi saaks seotud.
- Üle poole Eestis raiutavast puidust läheb koheselt põletamissesse, ligi 26% aga tselluloosi ja paberi tootmisesse.
- Vaid 21% meie metsast läheb püsivamate toodete valmistamiseks, mille eluiga on keskmiselt 25-35 aastat.
- Loomuliku surma järel seovad vanad puud osa endasse talletatud süsinikust metsa mullastikku.
- Inimtegevusest vähe mõjutatud parasvöötmelistes metsades võib kogu metsasüsinikust sisalduda 30% lamapuidus ja mullas.
- Looduslike vanade metsade roll on kliimamuutuste ohjamisel ja elurikkuse hoidmisel võtmetähtsusega.
- Riiklikel andmetel on viimase 8 aastaga metsamajandusliku tegevuse tõttu kadunud üle 7000 hektari loodusmetsasid.
- Hetkel on loodusmetsi alles vaid pisut üle 46 000 hektari – iga kaotatud hektar viib meid säästvast metsandusest, elurikkuse hoidmisest ja kliimamuutuse leevendamisest üha kaugemale.
*ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) raport toob mitmel pool välja, et säästev metsandus on tähtis osa kliimamuutustega võitlemises.
*Vanade looduslähedaste metsade hoidmine ning metsatagavara säilitamine on lahutamatu ja tähtis osa säästvast metsandusest.
Püsimetsanduslikke majandusviise laialdaselt kasutusele võttes loome paremad võimalused käesoleva kliimakriisiga toimetulekuks. Samal ajal panustame sellega hääbuva liigirikkuse taastekkesse ning inimeste psühholoogilise ja füüsilise tervise hoidmisse.
ALLIKAD:
*Lageraie Eesti metsades võimendab kliimamuutusi vähemalt järgmised 60 aastat, TÜ säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald, err.ee, 06.02.2020: https://www.err.ee/1031781/lageraie-eesti-metsades-voimendab-kliimamuutusi-vahemalt-jargmised-60-aastat
*Vanad metsad on olulised süsinikusidujad, Kaarin Parts, Liis Kuresoo, err.ee, 30.10.2019: https://novaator.err.ee/997480/vanad-metsad-on-olulised-susinikusidujad
*Stevens, Victoria. 1997. The ecological role of coarse woody debris: an overview of the ecological importance of CWD in B.C. forests. Res. Br., B.C. Min. For., Victoria, B.C. Work. Pap. 30/1997. https://www.for.gov.bc.ca/hfd/pubs/docs/Wp/Wp30.pdf
