Kevad ja suvi on lindude pesitsemise aeg, mil loodus täitub linnulauluga ja metsad on täis askeldavaid linnuvanemaid. Arvestades seda, et meie linnustik on pidevalt vähenemas, peaks kogu see aeg olema pesitsusrahu aeg, mil metsaraietööd on peatatud, selleks et kaitsta pesitsevaid linde ja nende poegi.

Paraku on päriselu selline, et metsaraietööd jätkuvad sageli ka linnurahu ajal. Keskkonnaameti inspektorid teevad sel ajal igapäevaselt tööd tõestamaks, et metsades linnud tõepoolest pesitsevad, mis on iseenesest absurdne.

Eesti Metsa Abiks vabatahtlikud metsavahid õppisid juulikuisel koolituspäeval ornitoloog Margus Ellermaa juhendamisel seda, kuidas linnupesasid leida selleks, et metsaraietööd kiiresti peatada, mida paraku praegune süsteem ette näeb.

Mida me siis õppisime? Üks oluline teadmine on see, et kiirkorras metsast läbi tuhisedes, puude all jalutades ja kiiresti pilku üle roheluse suunates, pesasid reeglina ei leia. Mõnikord võib olla õnne ja leida – kui nii juhtub, siis on see väikene murdosa pesade arvust, mis sel alal inimsilma ja kiskjate silma eest varjatuna tegelikult asuvad. Tavalisem on see, et ei leiagi pesasid. Linnupesad ei ole mõeldud leidmiseks.

Selleks, et neid siiski leida, tuleb metsa-ala vaadelda pikema ajaperioodi jooksul, tuleb võtta aega, tuleb tunda erinevate linnuliikide hoiatushüüdeid, jälgida vanalindude askeldamist ja loomulikult vaadelda kohti, kuhu linnud pesa võivad teha. Kui osad pesitsevad puude otsas, siis teised maapinnal. Kolmandad mahalangenud puude juurte vahel või murdunud puu tüve otsas ja neljandad vana puu õõnsuses. On lindusid, kelle pesa on peidetud mätta sisse, mätta külje peal väike auguke, kust lind läheb sisse ja see auguke on ka kuskil põõsa varjus.

Maapinnal pesitsejaid saab üldse leida ainult juhuse läbi, ainult siis, kui satud kõndima pesa lähedusse ja lind läheb maapinnalt lendu, ainult sellisel moel on pesa tuvastatav.

Pesade leidmine on aeganõudev töö ja me kahtleme selles, et Keskkonnaamet on nõus inspektoritele palka maksma lindude vaatlemise eest, et tuvastada võimaliku pesa olemasolu. Üks eeltingimus pesa leidmisele on see, et vanalinnu eest tuleb ennast peita. Kui soovid pesa üles leida vanalinnu lendu jälgides, siis on oluline teadmine, et lind ei lenda kunagi pesa peale kui inimene on läheduses.

Keskkonnaameti inspektorite pesitsusrahu kontrollimise juhendis https://keskkonnaamet.ee/media/6437/download on kirjas järgmised kategooriad, mille alusel raieid peatatakse:

Võimalik pesitsemine:

✓ liiki kohati pesitsusajal talle pesitsemiseks sobivas biotoobis;

✓ kuuldi laulvat lindu või pesitsemisega seotud hüüdu pesitsusajal (va laialtlevinud liigid pesitsemise kõrgperioodil).

Tõenäoline pesitsemine:

✓ pesitsuse kõrgperioodil kuuldi laialtlevinud liigi laulvat lindu või pesitsusega seotud hüüdu;

✓ kohati paari liigile pesitsemiseks sobivas kasvukohatüübis;

✓ kindlal territooriumil registreeriti laulu vm. territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt

ühenädalase vahega;

✓ täheldati paarumiskäitumist või mängu;

✓ vanalind külastab arvatavat pesapaika;

✓ rahutu käitumine või hoiatushüüd tõenäolise pesa või poegade lähedus

✓ pesa ehitamine või pesakoopa rajamine pesitsusajal.

Kindel pesitsemine:

✓ vanalind ründab, teeskleb vigast või käitub eemalemeelitavalt;

✓ äsja lennuvõimestunud (pesahoidjate) või udusulis (pesahülgajate) pesakond;

✓ vaatlejale ligipääsmatut asustatud pesa külastamas nähtud või pesal hauduv vanalind;

✓ roojapalli kandev või poegadele toitu viiv vanalind;

✓ leiti munadega pesa;

✓ leiti poegadega pesa.

Raie peatatakse ainult siis kui on tuvastatud tõenäoline või kindel pesitsemine. Kui tuvastatakse võimalik pesitsemine, siis raiet ei peatata.

Meie saime teada aga seda, et pesitsemise tuvastamiseks on vaja häid ornitoloogiaalaseid teadmisi ning palju aega ja kannatust. Seega tegelikult ei peaks niigi suure ülekoormuse käes rügavad inspektorid sellist tööd tegema. Teame seda, et linnud pesitsevad üldjoontes märtsi algusest augusti lõpuni (mõni lind pesitseb ka talvel) ning kõik raied peavad olema sellel ajal peatatud.

Praegune Keskkonnaameti süsteem ei ole piisav, vaja on seadusandlikke regulatsioone, mis oleksid kõigile selged. Meie väheneva linnustikuga Eestimaa oludes tuleb kaitsta kõiki lindusid vähemalt terve kevade ja suve jooksul. Linnupesade lõhkumine ja linnupoegade tapmine majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole õige, see ei ole aktsepteeritav. Rääkimata sellest, et pole varem olnud aega kus keegi oleks suvisel ajal metsa raiunud, traditsiooniliselt on alati metsatöid talvel tehtud.

Me nõuame, et linnupesad ja pojad oleksid alati kaitstud! Linnurahu kuupäevad tuleb kirja panna Looduskaitseseadusesse ja kuupäevad peavad olema need, mida ornitoloogid soovitavad.

Senikaua aga kuni ootame aega, mil poliitikud võtavad ette Looduskaitseseaduse muutmise, peame ise lindusid kaitsma. Koolitame välja vabatahtlikud metsavahid, kellel on olemas vajalikud oskused ja teadmised, et metsaraieid linnurahu ajal kiiresti peatada.

Liitu meie vabatahtlike metsavahtide kogukonnaga ja teeme ise seda tööd, mida peaks tegelikult riik tegema. Ainult nii saame hetkel oma loodust ja linde kaitsta, hoides alles lootust, et tulevikus on ka seadusandlus korrektne ja lindude pesitsusrahu kaitsmine saab olema midagi elementaarset, osa meie kultuurist ja tavadest.

Kui soovid liituda meie metsavahtidega, siis jälgi EMA kanaleid või anna endast teada, kirjutades helena@eestimetsaabiks.ee

Tekst: Helena Eenok, Eesti Metsa Abiks MTÜ

NB! Tähelepanu!

Eesti Metsa Abiks FB grupp on kolinud. Kui sa ei ole seda veel teinud, siis palun liitu uuesti. Grupp asub nüüd siin: https://www.facebook.com/groups/1224115104915836

Fotod: Karl Adami, Annika Klemets ja Helena Eenok