loader image

Eesti Metsa Abiks (EMA), RMK ja Keskkonnaamet pidasid läbirääkimisi Lahemaa rahvuspargi raietööde osas

Kohtumine leidis aset Keskkonnaameti järelevalve inspektorite eestvedamisel, põhjuseks asjaolu, et EMA poolne järelevalve kontroll tuvastas mõni nädal tagasi Lahemaa rahvuspargi territooriumil tehtud raiete osas võimalikud seaduserikkumised, mille osas tegime Keskkonnaametile ka avalduse. 

Keskkonnaameti inspektorid kutsusid koosoleku kokku tõenäoliselt kahel põhjusel – ühest küljest oli soov EMA-d rahustada ja teisest küljest leida probleemidele pikaaegne ja toimiv lahendus. 

Koosolek algas väga pingelises õhkkonnas ja Keskkonnaameti staažikas töötaja oma emotsioone juba tagasi ei hoidnud, õpetussõnu jagus nii RMK kui ka EMA suunal. Selles osas väga suur tunnustus elupõlisele ametnikule, et ta julges väljendada oma isiklikku kriitilist arvamust nii looduskaitse kui metsanduse suunal. Kuigi vahemärkusena pean mainima, et tegin ametnikule ka märkuse, et liiale oma isiklike emotsioonidega ka nüüd minna ei tohi. Lõpuks emotsioonid EMA suunal läbirääkimiste teel siiski rahunesid ja ametnik arvas, et pensionile jõudes tuleb sootuks EMA meeskonnaga liituda, mille peale RMK kiiresti reageeris ja soovitas tal põhimõtteliselt meist kaugemale hoida. 

Eesti Metsa Abiks sai keskkonnainspektori käest noomida peamiselt selle eest, et võtame metsaraie probleemi kajastamist liiga tõsistes toonides. Toonitasin korduvalt, et EMA lähtub metsaraietele järelevalvet tehes ennekõike teaduspõhisest infost ja kaitsealadel kaitse-eeskirjas kirjapandud reeglitest. Samase suhtumisega peaks olema ka ametnikud, see on vajalik ausa ja läbipaistva süsteemi jaoks.

Kogu koosoleku meeleolu oli alguses ikka väga õhkõrnal emotsionaalsel jääl ja osapooled kompisid üksteise piire. EMA käest küsiti korduvalt, kas Keskkonnaamet peab nüüd kedagi karistama või mitte. EMA-l pole õigust otsustada, milline teguviis väärib karistust ja mille puhul peaks lähtuma noomitusest. Me saame teha ainult oma ettepaneku, mille me metsas kõigile osapooltele antud juhtumi osas ka avaldasime.

Karistus antud rikkumise eest oleks olnud lihtsalt sümboolne, julgen arvata ca 30-60 eurot. Karistuse trahvimäär pinnase kahjustamise osas on hetkel nii madal, et ühe ruutmeetri mulla hävitamise eest või mulla kahjustamise tekitamine on trahvina määratud sentides. Kui ühe hektari metsamaa muld pahupidi keerata, saab tegija trahvi umbes 500 eurot, aga kui püüda ebaseaduslikult ühe lõhekala, saad loata püügi eest kuni 1200 eurot + veel kahjutasu kala pealt 480 eurot. Mulla kahjustamise eest saab trahvi sisuliselt sentides, teiste tegude eest ikka märksa rangemalt. Mulla kahjustuse trahvid ei tohiks olla sentides, vaid kümnetes tuhandetes eurodes, kuna mullast algab kogu elu maismaal. Praegused sümboolsed trahvimäärad ei motiveeri kedagi korralikumalt metsatöid tegema, vaid pigem on tulemus vastupidine. Keskkonnaameti töötaja peab mitu päeva oma tööajast kulutama lokaalselt esinevate rööbaste mõõtmisele, kandma need tulemused arvutis kaardile ja siis ootama kohtuotsust, kuna tihti proovitakse kohtus trahvid vaidlustada. Lisaks oleks trahvi saanud ainult metsatööline, kuna RMK-l endal tehnikat pole ja seega otseselt ei vastuta metsatöödel toimuva osas. 

Kõike seda arvesse võttes avaldas EMA arvamust, et trahvimine antud juhtumi puhul pole toimiv lahendus ja probleemi saab lahendada siiski ainult RMK poolt loodavate otsustega. Traktoristile pleki külge kleepimine trahvi näol ei muuda midagi paremaks vaid suurendaks ainult metsameeste viha ja pahameelt looduskaitse suunal. RMK peab astuma samme, et tehnika, mida kasutatakse ei kahjustaks ei puusid ega pinnast. See on ainuke võimalus probleemi lahendamiseks, sest igal langil kirjutada välja mõnekümne eurone trahv, ei tooks kindlasti mingit muudatust raietööde kvaliteedi osas. See lõpeks arvatavasti sellega, et keskkonnaamet peab kohtus rohkem aega kulutama kui jõuab metsas järelevalvega tegeleda. 

Tehnika kasutamise osas tegime EMA poole pealt ettepaneku karmistada reegleid, millise tehnikaga võiks RMK kaitsealadel töid läbi viia, ennekõike tuleks harvendusraiete puhul kasutada kergemat tehnikat. Hetkel kasutati harvendusraie langil pea 14 tonnist masinat. RMK esmane vastus meie ettepanekule kasutada kergemat tehnikat oli see, et hobusega metsa pole võimalik edukalt teha. Jäigi segaseks, kust kohast see hobuse jutt välja kargas ja RMK-l oli hobustega seoses teada ka lugu, kus hobune oli metsast jooksu pannud. Selgitasin omalt poolt, et metsa ei pea tänapäeval tegema pelgalt hobusega, võimalik on kasutada ka loodussõbralikumat tehnikat. Kulud pidid aga sellise tehnika kasutusele võtmisega RMK jaoks 30 korda suuremad olema. Ausalt öeldes ma ei osanud seda kuidagi kommenteerida ja ei tea, kas see tõesti ka tõele vastab, kogu see jutt kõlas liiga müstiliselt, et tõsi olla. Ainuüksi 30 korda suurema tulu teenimise nimel peaks iga metsamees nüüd koheselt nõudma seda, et RMK kupataks kogu rasketehnika metast välja ja asendaks selle kergema vastu, kuna töö hinnad oleksid siis 30 korda suuremad?

Igal juhul sekkus lõpuks minu ja RMK vahelisse arutellu ka keskkonnaametnik ja nõudis täpselt sama, et tehnika peab olema mõistlikum ja antud raiepiirkonnas oli traktorist tuuninud oma tehnikat selliselt, et saaks mahutada rohkem materjali järelhaagisele peale, mis tõi endaga kaasa ka lokaalsed kahjustused. Kui RMK sellist asja teha lubab, siis on arusaadav, et metsamehed muutuvad loomeliseks, et teenida suuremat tulu. Probleem on EMA arvates ikkagi selles, et RMK lubas metsameestel kasutada nende endi arvates sobivat tehnikat Lahemaal.

Keskkonnaameti sekkumise peale lubasid RMK esindajad probleemiga ikkagi tõsiselt tegeleda ja see ka lahendada, et vältida tulevikus samade murede üleskerkimist. See, kas RMK võtab Keskkonnaameti ja EMA märkusi kuulda, selgub tulevikus. 

Teemasid mida koosolekul arutasime oli kokkuvõttes mitmeid ja kõne all oli ka üldine metsamajandamine Lahemaal. RMK kinnitas, et neil pole mingit plaani teha Lahemaal lageraieid, kuigi see võimalus on neil olemas. Lisaks arutasime ökoloogilise metsa üle ja siin jäimegi paljuski eriarvamustele. EMA seisukoht oli ennekõike, et mida vähem raiuda, seda parem. Teise poole argumendid olid jällegi, et siis jääb riigikassasse raha tulemata. Selles küsimuses me diplomaatilist üksmeelt ei saavutanudki.

Kokkuvõtlikult saab öelda seda, et RMK lubas probleemi lahendada ja nüüd ongi neile proovikiviks see, kas nad ka peavad oma sõna või mitte. Keskkonnaamet teeb lõpliku otsuse rikkumise osas kirjalikult teatavaks lähipäevadel. 

Eesti Metsa Abiks on seisukohal, et diplomaatiaga võib saavutada vahest enamat kui karistamisega, aga diplomaatia toimib mõistagi ainult sellisel juhul kui kõik osapooled on mõistlikud ja ausad. 

Eesti Metsa Abiks jätkab ka tulevikus Lahemaal ja üle Eesti kontrollreide raiete üle ja kui selgub, et probleemid jätkuvad ja Lahemaal hetkel kehtivat kaitse-eeskirja RMK halduses olevatel maadel  rikutakse, astume juba tõsisemaid samme, aga esmalt peab proovima ikkagi diplomaatiaga olukorda lahendada. Lisaks töötab Eesti Metsa Abiks ka selle kallal, et kaitse-eeskiri saaks Lahemaa rahvuspargis uuendatud ja selle läbi oleks tagatud parem kaitse looduskeskkonnale. 

EMA töö toimib Eestimaa inimeste annetuste toel, oleme südamest tänulikud kõigile, kes usuvad meie töösse ja annavad meile majandusliku tugevuse, et meie töö oleks jätkusuutlik. Ilma looduseta pole ka Eestimaad, mille eest võidelda!

Anneta: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

MTÜ EESTI METSA ABIKS

EE667700771002643778

Share on facebook
Jaga

Teised uudised