Tegin ringi peale erinevatele erakondadele ja nende esinumbritele, et saaksime ülevaate poliitilistest seisukohtadest, sest nad ise pole veel nende tutvustamisega alustanud. Pöörasin muidugi tähelepanu metsandusele ja keskkonnahoiule üldiselt.
Erakondade lubadused keskkonnale valimiste eel.
Keskerakond andis 16. novembril avalikkusele teada, et Lõuna-Eestis on nende esindajaks Erki Savisaar. Keskkonnaministrina tõstis ta olulisel määral RMK raiemahte, olgugi, et nende eelmine keskkonnaminister seda vähendas. Seega julgen arvata, et Savisaar on üsna metsatööstuse poolde kaldu.
Keskerakonna pressiteatest väljavõte: “Savisaar on seisukohal, et Kagu-Eesti looduskaunist maastikku ja suuri metsamassiive tuleks veelgi paremini ära kasutada nii turismi kui ka puidutööstuse seisukohalt.”
Seal, kus on suuremahuline puidutööstus, on ka lageraied. Neid kahte kahjuks ei saa eraldada. Ei tea, milline turist tahab lagedaks raiutud alasid vaatama tulla?
Jäi silma, et 8.detsembril rääkis Keskerakond juba täiesti uues toonis: „Kagu-Eesti mainekujunduse eesmärgil läbi viidud uurimuse kohaselt peavad kohalikud elanikud ja ettevõtjad piirkonna tugevuseks just elukeskkonda, loodust ja turvalisust. Piirkonda külastavad turistid hindavad eelkõige ilusat loodust, vaikust ja rahu.” Mõni aeg tagasi kohtusin Jüri Ratasega ja arutasime KAH-alade teemat ning ta arvas, et mingil määral ikkagi peaks neid KAH-alasid lagedaks raiuma, aga mitte väga palju.
Lõuna-Eesti EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) esinumber on Rain Epler. Ei ole teada, mis tema lubadused seoses loodusega on, aga teame, et tuumajaama ja põlevkivi kaevandamise jätkamine saavad temalt rohelise tule.
Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerib Reformierakonna esinumbrina endine haridusminister Liina Kersna. Tema seisukohad looduse osas on teadmata, aga täitsa tühjade kätega ma ka ei jäänud. Kersna sotsiaalmeedia seinalt leidsin paar pilti, kus tagataustal oli näha puude tüvesid. Minimaalne kontakt loodusega tundub olevat.
Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerib Sotsiaaldemokraat Ivari Padar, kuid kahjuks ei leidnud muud midagi.
Eesti 200 pole minu andmetel veel esinumbrit avaldanud, kuid valimislubadus looduse osas on järgmine „Eesti 200 Riigikogu valimiste programmi metsandus keskendub rohepöörde tingimustes metsamajandamise ja elurikkuse taastamise tasakaalu saavutamisele. Erakonna seisukoht on, et üks ei välista teist ning üha enam tuleb eristada majandatavat metsa, mida kasumlikult majandatakse, metsast, mis on looduskeskkonna kaitse all.”
Väike soovitus Eesti 200-le: majandusmetsa ei saa käsitleda ainult majandusliku metsana, sest siis kaob lõpuks loodud kaitsealade mõte ära. Liigid jäävad lõksu ja hääbuvad. Kui need kaks eraldada üksteisest, siis läheb asi veelgi hullemaks. Nad peavad üksteist toetama, mitte ei tohi olla eraldiseisvad. Kui pole toimivat ökosüsteemi, siis pole ka piisavalt korraliku palki metsast saada.
Erakond Isamaa ja Priitu Sibul – sotsiaalmeedias on mõned looduses tehtud pildid.
Roheliste esinumber Kaspar Kurve on võtnud südameasjaks tegeleda Nursipalu teemaga ja tema seisukoha selles küsimuses võtab kokku üks tema lause: „Nursipalu harjutusväljaku laiendamise negatiivne mõju Võru maakonnale on hoomamatu”. Ta on mulle helistanud ka muudel loodusteemadel ja küsinud nõu, kuidas sealset loodust paremini kaitsta, näiteks RMK majandustegevuse eest. Ühtlasi on ta hetkel ainuke esinumber, kelle puhul julgen öelda, et tema seisab sealse piirkonna looduse eest. Ka on neil olemas „ROHELISTE 2023 RIIGIKOGU LÜHIPROGRAMMI”. Kahjuks pole nad pikalt juba Toompeale pääsenud. Siiralt loodan, et see sellel aastal muutub. See oleks looduskaitsele väga oluline.
Soovitan vältida esinumbrite valimist v.a Roheliste puhul. Lisaks tasub uurida, kes on teised inimesed erakondade nimekirjas, sest kindlasti leiab igast erakonnast endale sobiliku inimese, kellele oma hääl anda.
Ja väike humoorikas lõpupala dokumendist: „Ülevaade erakondade keskkonnaalastest lubadustest valimisplatvormides kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2021. aastal”
Reformierakond – Avame Häädemeeste valla merele.
Sotsiaaldemokraadid – Linnades katsetame julgemalt ka ajutiste rahustatud liikluslahenduste või rohealade loomisega, võttes eeskujuks näiteks Tartu suvise Autovabaduse Puiestee.
Keskerakond – Koostöös riigiga lahendame ära „mitte-minu-tagahoovi“ probleemi. Teeme nii, et uued arendused ei oleks kohalikele kogukondadele probleemiks, vaid täiendava tulu allikaks. Muuhulgas anname omavalitsustele laiema õiguse kohalike maksude kehtestamiseks.
Isamaa Erakond – Isamaa seisab selle eest, et head kodud oleksid inimestele kättesaadavad. Selleks toetame energiatõhusust, vähendame kinnisvaraarendusega kaasnevat bürokraatiat ja soodustame uute kodude ehitamist.
EKRE – Toetame loodushoidu edendavaid kodanikuühendusi.
Eestimaa Rohelised – Loome kemikaalide ja muude ohtlike ainete strateegia ja arvepidamise.
Eesti 200 – Kiirendame KOV-de poolt käivitatud detailplaneeringute protsessi vähemalt 3 korda ja nii, et arendajale saab ettekirjutusi ainult ühe korra.
Dokumendist selgub ka see, kes neist pööras keskkonnateemadele kõige enam tähelepanu ja kes kõige vähem. Teemad olid jaotatud 28 erinevasse kategooriasse, alustades ökosüsteemidest ja lõppedes ühistranspordiga.
Erakond Eestimaa Rohelised suutis katta kõik 28 teemat ja oli ainuke erakond, kes võttis sõna ka ohtlike jäätmete osas.
Kõige vähem huvitus keskkonnateemadest EKRE. Erakond jagas valimislubadusi 28st teemast nelja osas: 1. Ühistransport, 2. Ökosüsteemid (lubadusena oli kirjas: „Toetame loodushoidu edendavaid kodanikuühendusi.”, aga jutuks hea küll. Nad pole siiani meiega nõus suhtlema, rääkimata meie toetamisest) 3. Keskkonnaalane juhtimine ja 4. Kogukonna kaasamine
Reformierakond mõtles kaasa 7. teemal. Isamaa oli 9 teemaga pildis. Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Eesti 200 kõnelesid kaasa enam kui 10. teemal.
Uurimistöö on tehtud Stockholm Environment Institute poolt. Selle põhjal selgub, et kohalike omavalitsuste valimiste ajal olid kaks Eesti kõige populaarsemat erakonda kõige loodusvaenulikumad ja ükskõiksemad looduse suhtes ning kõige looduslähedasem erakond siis kõige vähem populaarne Eestis. See võiks panna inimesi küsima ka erakondade sees, et mis toimub? Mõtteainet Eesti inimestele…
Tekst ja foto: Mati Sepp