loader image

Ettepanekud Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõusse

Millal? 28.10.2019

Miks? Keskkonnaamet näeb ette arvata kaitse alt välja 265,7 hektarit ega ole seadnud tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärkideks. EMA teeb ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaik  2180, samuti (tsenseeritud) ning III kategooria kaitsealune liik rabakonn.

KeA ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja sihtkaitsevööndi ala, millelt EMA liikmed tuvastasid Natura elupaigad 9050, 9080* ja 91DO*, paludes sellest johtuvalt kaitse säilitada. Lisaks on KeA-l plaanis arvata kaitse alt välja piiranguvööndi alad, kust kodanikuühendus leidis Natura elupaigad (6450, 9010*, 9050, 9060, 9080* ja 91DO*), samuti (tsenseeritud) ja eraomandis vääriselupaiga. Seetõttu palub EMA neil aladel kaitset säilitada.

Keskkonnaamet viib range kaitsekorraga sihtkaitsevööndist leebemate majanduspiirangutega piiranguvööndisse ka alad, kust EMA leidis Natura elupaiga 9010*, (tsenseeritud), paludes sellest johtuvalt rangem kaitsekord säilitada.

Osa KeA ettepanekust näeb ette ka piiranguvööndi kaitse-eeskirjade karmistamist ning ala muutmist sihtkaitsevööndiks, millise otsuse eest EMA KeA-d igati tunnustab.

Keskkonnaameti ettepanek näeb ette hoida majandamispiirangud leebemad ka siis, kui alal leidub kaitse-eesmärke. EMA teeb aga ettepaneku muuta leebemad piiranguvööndid rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndiks, sest seal asuvad Natura elupaigad (6450, 7110*, 7140, 9010*, 9080* ja 91D0*), (tsenseeritud) ja eraomandis vääriselupaik, mis kõik vajavad paremat kaitset. 

EMA ettepanekute põhjuseks on, et kuigi kehtivad piirangud on liiga leebed, muudetakse neid järk-järgult veelgi leebemaks. Jahipidamine kaitsealal on lubatud, kui välja arvata linnujaht ja jahipidamine sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Kodanikuühenduse hinnangul toob selline piirangute pidev leevendamine kaasa Eesti looduskeskkonna üha suurema kahjustamise ning seepärast on EMA selliste muudatuste vastu.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet vastas 7.01.2020, lükates enamiku EMA ettepanekutest tagasi või jättes need esialgse vastuseta. Keskkonnaameti vastusest: “Kaitse-eesmärkide täiendamiseks linnuliikide osas ootame ära Kõrvemaa linnuala haudelinnustiku inventuuri (teostamise aeg 2019–2020) tulemused. Töö teostavad Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) eksperdid, kes teevad ka inventuuri tulemustest lähtuvalt ettepanekud kaitse-eeskirja eelnõu täiendamiseks. Tõenäoliselt tuleb linnuliikidest lähtuvalt ka vööndipiiri muudatusi, mistõttu ei ole me hetkel valmis Teie esitatud vööndipiiri muutmise ettepanekuid arutama, vaid ootame ära EOÜ ettepanekud. […] Selgitame, et kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on piiranguvööndis keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, neid lubatakse kasutada ainult põllu- ja õuemaal. See piirang võrreldes kehtiva kaitsekorraga leebemaks ei muutu. Kaitse-eeskirja koostamisel lähtutakse põhimõttest, et kaitsealal peaks olema jahipidamine lubatud, kui see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. Jahipidamine võib olla vajalik mingite kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Näiteks, kui jahipidamine keelata, siis puudub tulevikus võimalus küttida ka väikekiskjaid, kes on otseseks ohuks kaitse-eesmärgiks olevatele metsakanalistele. […] Muudatuste kavandamisel Kõrvemaa MKA-l oleme lähtunud üldisest põhimõttest tagada loodusväärtuste kaitse olemasoleval kaitsealusel objektil. 2014. aastal Euroopa Komisjoni koostatud Eesti Natura 2000 võrgustiku loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide piisavushinnangu järgi on Eestis elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole Kõrvemaaga piirnevate alade kaitse alla võtmine elupaigatüüpide kaitseeesmärgil ja loodusala piiride laiendamine loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitseks vajalik ja põhjendatud. Väärtuste kaitset tõhustatakse juba olemasolevatel kaitsealadel, mida Kõrvemaa MKA kaitsekorra muutmisel ka kavandatakse.”

Share on facebook
Jaga

Teised uudised