Ettepanekud Navesti maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise täiendavale avalikustamisele

Millal? 11.11.2019

Miks? Suuremal osa Navesti maastikukaitseala pindalast kasvavad metsakooslused. Puistu on tugevalt mõjutatud kaitseala läbivatest radadest ja metsade majandamisest. Puistu keskmine vanus on 88 aastat ja vanema kui 75-aastase metsa osakaal on 72% metsamaa pindalast. Vanemate puistutega metsaeraldiste vanus ulatub üle 140 aasta.

Kuna Keskkonnaamet ei sätesta tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärgiks, näiteks ei ole kogu dokumendis sõnagagi mainitud metsist (kelle elupaigad asuvad 95% Navesti MKA territooriumil), siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesmärgiks 2180, 9010*, (tsenseeritud).

Samuti teeb EMA ettepaneku teha osa KeA poolt leebemate majanduspiirangutega piiranguvööndiks jäetud aladest rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks, kuna seal asuvad olulised Natura elupaigad 2180, 9010* ning kaitsealused liigid (tsenseeritud), samuti vääriselupaigad.

Lisaks näeb KeA ette piirangute ulatuslikku leevendamist, kuna varasemalt keelatud tegevustest tahetakse nüüd lubada kuni 1-hektariliste lageraielankide lubamist, samuti jahipidamist, uute maaparandussüsteemide rajamist, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist. EMA on teinud KeA-le omakorda vastuettepanekud, soovides piirangute säilitamist ja kohati ka karmistamist, kuna vastasel juhul ei ole loodusalade ja liikide elupaigad ning -tingimused kaitstud.

Mis seisus asi on? Keskkonnaamet nõustub täielikult või osaliselt üksikute ettepanekutega. KeA vastusest:

“1. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitseala kaitse-eesmärkide nimekirja lause „Kaitsealal kõik planeeritavad või teostatavad tegevused on lubatud, kui on lähtutud ja täidetud kõik KeHJS-ist tulenevad kohustused“. [Otsus:] Viidet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei saa kaitse-eeskirja lisada. […]

2. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku eemaldada kaitse-eesmärki kirjeldavas lausest osa „aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele“. [Otsus:] Kaitse-eesmärgi täpsustus, et Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on teiste väärtuste hulgas ka aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele on oluline. […]

3. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka Natura elupaigatüübid metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (9010). [Otsus:] Elupaigatüüpide metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (9010) puhul on tegemist Euroopa Liidu loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpidega. Arvestades VV korraldust 615 ei ole Vanaveski maastikukaitseala määratud loodusalaks ning ala eesmärgiks ei ole metsaelupaigatüüpide kaitse, mistõttu sellelt alalt ei oodata panust elupaigatüüpide seisundi parandamiseks. […]

4. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka (tsenseeritud). [Otsus:] Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ning Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eesmärkide hulka lisatakse kaitsealuse taimeliigi (tsenseeritud) ja tema elupaiga kaitse. […]

5 MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada kaitse-eesmärkide hulka (tsenseeritud). [Otsus:] (tsenseeritud) kaitseala kaitse-eesmärgiks seadmine vajab täiendavat andmete kogumist ja analüüsi. Seoses täiendava analüüsi läbiviimisega, on hetkel Vanaõue maastikukaitseala kaitse-eeskirja menetlus peatatud. Otsus, kas seada metsis kaitseala kaitse-eesmärgiks või mitte, tehakse peale täiendavate andmete analüüsi. Peale otsuse tegemist esitatakse kaitse-eeskiri täiendavale avalikule arutelule. […]

6. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata jahipidamine.  [Otsus:] Jahipidamise regulatsioon on seotud kaitseala kaitse-eesmärkide seadmisega. Kaitsealal jahipidamise regulatsioon otsustatakse peale (tsenseeritud) täiendavate andmete kogumist ja analüüsi.

7. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku mitte lubada üldiselt sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmist väljaspool teid põllumajandustöödel. [Otsus:] Kaitseala hooldustööde korraldamiseks ei ole otstarbekas keelata sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmist väljaspool teid põllumajandustöödel. […]

8. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata uute maaparandussüsteemide rajamine. [Otsus:] Kaitsealal on uute maaparandussüsteemide rajamine lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral suunata väljaspool kaitseala oleva maaparandussüsteemi eesvoolu kaitseala servas kulgevasse Maltsaare ojja, st võimaldab kaevata uue kraavi. Kuna otsus jääb kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, siis ei kahjusta see regulatsioon kaitseala kaitse-eesmärke.

9. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. [Otsus:] Kaitseala veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala piiril asub Maltsaare oja, mis on kohati kraavi suunatud. Võib tekkida vajadus oja kallaste korrastamiseks. Antud kaitsekorra punkt võimaldab Matsaare oja loodusliku veerežiimi taastamist. Kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata piiranguvööndis olevate veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmisega kaasnevate tööde mõju kaitseväärtustele.

10. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine maastikukaitsealal. [Otsus:] Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine maastikukaitsealal on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kuna tegemist on valdavalt metsamaaga, kus mineraalväetiste kasutamine on metsaseaduse § 27 lg 3 alusel keelatud, puudub täiendav vajadus neid tegevusi piirata. Regulatsiooniga jäetakse võimalus kaitseala valitseja kaalutlusotsuse korras neid vahendeid kasutada. Regulatsiooni peamine eesmärk on jätta võimalus võõrliikide tõrjeks või muuks taoliseks tegevuseks, mis on vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitsealast 3,5 km kaugusel asub Sosnovski karuputke kasvuala.

11. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata turberaie, nagu see on praegu kehtivas kaitse-eeskirjas. Kaitseala valitseja nõusolekul lubada turberaiet, välja arvatud veerraie, langi pindalaga kuni 2 ha. [Otsus:] Turberaie langi pindala piirang on seotud kaitseala kaitse-eesmärkidega. Probleem on selles, et väikesepindalaliste turberaiete korral on kaitsealal häirimistegur suurem, kui suuremapindalaliste turberaiete korral. Turberaie langi pindala suurus otsustatakse peale metsise täiendavate andmete kogumist ja analüüsi. 12. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku keelata lageraie, nagu see on praegu kaitseeeskirja eelnõus. [Otsus:] Lageraie Navesti piiranguvööndis on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Lageraie Navesti piiranguvööndis on lubatud kuni 1 ha suuruste lankidena. Lageraielangi suuruse määramisel (1 ha) on arvestatud, et maastiku üldilmesse ei tekiks suuri lagedaid alasid ning need asuvad reljeefsel pinnal, kus keskkonnatingimused (mullatingimused) on väga vahelduvad. Metsakoosluste kaitseks on kehtestatud täiendavad piirangud, mille kohaselt uuendusraie korral üle 75-aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal peab olema vähemalt 50% katastriüksuse metsamaa pindalast. Seega lageraie piirangu punkt on oma olemuselt rangem, kui teised metsamajandust reguleerivad piirangud.

13. MTÜ Eesti Metsa Abiks on teinud ettepaneku lisada tõhusamat kaitset vajavad kõrge loodusväärtusega alad Navesti MKS-sse. [Otsus:] Antud eelnõu eesmärk on uuendada olemasoleva Vanaõue maastikukaitseala (endise nimega Navesti maastikukaitseala) kaitsekorda. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda, korrigeeritakse kaitseala välispiiri ning nimetatakse kaitseala ümber Vanaõue maastikukaitsealaks. Kaitsekorra uuendamise käigus korrigeeritakse kaitseala välispiiri nii, et see vastaks uuenenud kaardimaterjalile. Täiendavaid alasid kaitse alla ei võeta. Selleks, et säiliks elukeskkonna soodne seisund, peab ka väljaspool kaitstavaid alasid tegutsema kohusetundlikult ja loodussäästlikult.”

Jaga

Teised uudised