Millal? 5.11.2019
Miks? Kaitse-eeskirja muutmise peamine eesmärk on (Keskkonnaameti seletuse kohaselt) tagada eeldused vanale metsale iseloomuliku elustiku säilimiseks, I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade pikaajaline säilimine ning lihtsustada olemasolevate rajatiste hooldustöid sihtkaitsevööndites. Topeltkaitse vältimiseks ja õigusselguse huvides soovib KeA arvata kaitse alt välja (tsenseeritud), et kustutada need registrist ja kaitsta nimetatud objekte edaspidi Tündre looduskaitseala koosseisus.
Kuna Keskkonnaamet ei sätesta tähtsaid Natura elupaikasid ja liike kaitse-eesmärkideks, siis teeb EMA ettepaneku lisada kaitse-eesmärgiks Natura elupaik 7140, (tsenseeritud) ning III kategooria rabakonn.
KeA ettepanek näeb ette arvata kaitse alt välja piiranguvöönd, kus asub (tsenseeritud). EMA on selle ettepaneku vastu, tehes ettepaneku muuta osa leebema kaitsekorraga piiranguvöönditest rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönditeks, sest seal asuvad Natura elupaigad (9010*, 9020*, 9050, 9080*, 91D0*) ja vääriselupaigad.
Kodanikuühenduse hinnangul hoiab Keskkonnaamet looduskaitseala majanduspiirangud liiga leebed. Nii on kaitsealal lubatud jahipidamine, välja arvatud 1. veebruarist 31. augustini Paluora sihtkaitsevööndis metskonna kvartalites. Kaitseala valitseja nõusolekul on edaspidi lubatud püstitada ka uusi ehitisi ja rajada maaparandussüsteeme, samuti lubatakse edaspidi biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamist looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule lähemal kui 25 meetrit. Ka uute veekogude rajamine on kaitseala valitseja nõusolekul edaspidi lubatud, kusjuures teada on, et “uute veekogude” sildi all rajatakse meil sageli liiva- ja kruusakarjääre.
EMA on selliste piirangute leevendamise vastu ning edastab Keskkonnaametile parandusettepanekud.
Mis seisus asi on? Keskkonnaamet lükkas EMA ettepanekud täiel määral tagasi (4.12.2019).
