Eesti Metsa Abiks käis hiljuti kohtumas EKRE poliitikutega, et paremini mõista nende seisukohti looduse teemadel. Kohtumine paraku üllatusi ei pakkunud.
Läksime Toompeale teadmisega, et mitte kõik EKRE liikmed pole huvitatud EMA inimestega kohtumisest ja, et kohal on ainult teemast huvituvad osapooled. Koosolekul selgus, et kohal oli 19st poliitikust ainult 3 (osalema pidi 4). Peeter Ernits ei ilmunudki teadmata põhjustel kohale. Osales Leo Kunnas, kes on küll EKRE fraktsiooni liige, aga ei ole juriidiliselt poliitilise erakonnaga liitunud, siis Jaak Valge, kes on ajaloolane ja EKRE erakonna poliitik, ning viimasena Ruuben Kaalep, kes on siiamaani proovinud erakonnas au sees hoida looduspoliitikat, aga järgmises riigikogu valimisnimekirjast teda ei leia, kuna ta on loobunud poliitikast ja keskendub uutele teemadele.
Ruuben Kaalepi lahkumine EKRE erakonnast tähendab ühtlasi ka loodusteemade vaibumist ning metsatööstuse-meelsed liikmed saavad erakonna sees ülekaalukalt vabad käed. Ruuben Kaalep tegi koosoleku ajal viisaka ettepaneku Jaak Valgele, et ta jätkaks Ruubeni tööd erakonnas, aga Jaak vastas poliitiliselt korrektselt, et teema on oluline, aga tülli ka ei tohi minna ülejäänud poliitikutega. Lisaks koorus jutu käigus välja asjaolu, et Martin Helme isiklikult igatepidi väldib võimaluse korral metsa ja looduskaitse teemadel seisukohtade väljendamist avalikkusele.
EKRE avalik metsatööstuse poole hoidmine võib neile maksma minna nii mõnegi koha riigikogus. Seetõttu on ka nende teemakäsitlus väga ettevaatlik.
Kui võtta ette Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 2023. aasta Riigikogu valimiste programm*, siis saab sealt lugeda miljarditesse eurodesse ulatuvaid valimislubadusi, aga mitte ühtegi sõna metsast või looduskaitsest, kuid saab aimu, mida EKRE plaanib Eesti loodusega teha, kui võimule saavad. Alustuseks soovib EKRE langetada keskkonna- ja kaevandustasusid, mis avaks tee fosforiidi kaevandamisele ja rikastaks kaevandusettevõtete rahakotti. Eesti maavarade kaevandamisega on võimalik nii mõnelgi inimesel väga rikkaks saada ja kui keskkonna- ja kaevandustasusid langetada, ei liigu raha enam riigi kukrusse, vaid ettevõtete taskusse, mille tõttu omakorda halveneks ka omavalitsuste rahaline seis. (Maavarade kaevandamine toob enamasti kaasa keskkonnamõjusid nii pinna- kui põhjaveerežiimile, mullale, taimestikule ja loomastikule). EKRE rõhub ka otsesõnu sellele, et ettevõtlus Eestis peab olema vaba ja riigi suhtumine toetav. Eesti inimesed ehk ei tea, aga metsandussektor on tõsimeeli sihikule võtnud kaevandamise, mis omakorda tähendab ettevõtetele väga magusat maasikast, eriti aga metsatööstusele, kes selles valdkonnas kanda kinnitab. Tagajärjed loodusele aga saavad olema laastavad ja kohalike elanike elu põrgu.
Kuid ehk tekib EKRE valijal põhjendatud küsimus, kuidas neil on õnnestunud seda kõike avalikkuse eest nii hoolega varjus hoida, kas Eesti ajakirjandus ei suudagi kõike tähele panna, mis otse nende nina all toimub? EKRE poliitiline strateegia laveerida avalikkuse nina all suurte keeruliste teemadega on minule alati suurt huvi pakkunud, sest nad on selles oma ala meistrid. Nad viivitasid näiteks oma 2023. aasta Riigikogu valimiste programmiga avalikuks tulemisega täpselt nii kaua, et suurem osa ajakirjanikke olid teiste erakondade valimislubadused sõelapõhjaks hekseldanud ja erakonnad olid saanud nii kiita kui laita. EKRE puhul öeldi lihtsalt, et valimisprogramm pole veel avalik.
Postimehel on siiski õnnestunud EKRE erakonnalt ühe korra välja pigistada loodusteemade osas selge seisukoht: „Värske Turu-uuringute ASi uuringu järgi pooldab 68 protsenti Eesti elanikest riigimetsas raiemahu vähendamist. Kas ja kui palju peaks Eestis riigimetsa raiemahtu vähendama või ei tohiks vähendada, sest Eesti metsatööstuse toetamine on tähtsam?”
EKRE: “Riigimetsas raiemahu vähendamist pooldatakse meedias levitatud väärinformatsiooni tõttu. Tõsiselt võetavate teadlaste hinnangul Eesti metsas üleraiet ei toimu, seega ei ole tarvis raiemahtu vähendada. Kodumaise tipptasemel tööstuse jaoks soodsate tingimuste loomine peab olema riigi prioriteet.”
Eestimaa Roheliste erakonna vastus Postimehele on näiteks täiesti teise äärmusesse ja märksa konservatiivsema poliitilise seisukohana käsitletav kui EKRE oma.
Eestimaa Rohelised: “Tagamaks süsiniku sidumise metsas ja võimaldamaks ka metsa taastumist 21. sajandil toimunud üleraiest, on vaja raiemaht lähiaastatel piirata viie miljoni tihumeetriga aastas. Pooldame Eesti metsa majandamist valdavalt püsimetsana – lageraie ei peaks olema peamine puidu saamise viis.”
Sellist vastust, nagu erakond Rohelised andsid Postimehele, oleks ilmselt oodanud valijad just Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sulest, sest nemad seisavad sõnades nii-öelda rahvuslike väärtuste eest ja kui 68% inimestest pooldab raiemahu vähendamist, mis on julgelt üle poole Eestimaa elanikest, siis see peaks olema selge sõnum ka EKRE poliitikale, aga mingi valemiga on suutnud metsatööstus erakonna ümber sõrme keerata. Sellest, kuidas see neil õnnestunud on, ei taha keegi väga kõneleda. EMA on uurinud igalt poolt, aga selles osas on vaikus.
EKRE kordab oma valimislubadust, mis eelmine kord tõi riigikokku pürgides väga palju hääli, aga valitsusse pääsemiseks tehti mustkunsti ja oma lubadustest taganeti üsna kiiresti sh Rail Balticu projekt lõpetamisest. Julgen käe südamele pannes öelda, et seekord juhtuks arvatavasti sama, aga häälte korjamiseks on see sõnum väga mõjuv. Kas rahvas astub samasse ämbrisse kaks korda järjest? Kindlasti, sest selline ongi Eesti poliitika.
Kes plaanib EKREt valida, ei tohiks jääda lootma asjaolule, et nad nüüd päästaksid Eesti metsad üleraiest. Pigem on oht raiemahtude jätkamisele ja suuremas mahus kaevandamisele. EKRE valimislubadused vajavad hiiglaslikku rahalist katet, mistõttu ilmselt vaadatakse ka metsa poole, kuhu on alati erakonnad vaadanud kui võimaliku eelarvete lappimise kohta. Selles osas on EKRE ja Reformierakond väga sarnased!
Järgmine erakondade postitus tuleb Isamaa erakonna kohta. Koosolekul osales Isamaa fraktsioon, MTÜ Eesti Metsa Abiks poolt (Mati Sepp) ja EMA koostööpartner MTÜ EESA juht (Meelis Voolmaa) ja kohtumine leidis aset Toompeal 07.02.2023.
*https://www.ekre.ee/ekre_2023_aasta_riigikogu_valimiste_programm/
Foto valisin sümboolika poolest ja lausa mitmel põhjusel. Fotol olev lind näeb tavavaatlejale välja nagu suur-kirjurähn, aga tegelikkuses seda ta pole!
Fotol olev rähniliik on haruldane nagu on ka usaldusväärne loodusest hooliv poliitik omaette haruldus Eestis. Loodan, et tulevikus rähniliigil läheb paremini ja haruldased poliitikud muutuvad ka jällegi tavapäraseks nähtuseks Eesti tipp poliitikas.
Kui rähniliigil hakkab peale 5. märtsi Eesti metsades paremini minema siis see on hea indikaator, et poliitikasse on jõudnud õiged inimesed!
Foto ja tekst; Mati Sepp
