Film: https://www.youtube.com/watch?v=1JOyByotdts

Eesti Metsa Abiks andis 7. oktoobril avalikkusele teada, et metsapõletamist ja elurikkust käsitleva dokumentaali võtted on toimumas, film valmib koostöös Taani meediaga.

See 7. oktoobri postitus jõudis enam kui 100 000 inimeseni ja levib veel tänaseni – eestlastel on siiras mure Eesti metsade jätkusuutlikkuse osas, seda näitab ka postituse menu: https://www.facebook.com/groups/eestimetsaabiks/posts/1464894663910424 

Taani service media TV2 Østjyllandi tähelepanu selles kajastuses on suunatud probleemsete kohtade tuvastamisele metsade põletamisel. Kas biomassi põletamine on ikka nii roheline kui poliitikud Eestis ja Taanis räägivad? Või on tegemist oskusliku rohepesuga Euroopa Liidu tasemel, millest ennekõike lõikavad kasu metsatööstuse firmad? 

Ainuüksi Graanul Invest teenis möödunud aastal 348,5 miljoni euro suuruse käibe juures kokku 53,5 miljonit eurot puhaskasumit. See, et selline rikkus tuleb ainult oskusliku metsapõletamise arvelt, on uskumatu nähtus. Veel 20 aastat tagasi poleks keegi osanud mõelda selle peale, et Eesti metsade ahju ajamisega on võimalik saada miljonäriks ja seejuures ka üheks edukamaks metsanduse ettevõtteks, mis tegutseb lausa globaalsel tasemel. See asjaolu, et kogu see rikkus aetakse kokku, piltlikult öeldes elurikkust ahju ajades, pole häirinud ei poliitikuid ega erinevaid tööstusharusid – ja seda juba palju aastaid. Rahal on pimestav mõju ja eks see asjaolu, et raha peremeest ei vali, ongi avanud ukse metsa masspõletamisele kogu maailmas, mida omakorda turvatakse rohepesu sertifikaatidega. Täiuslik skeem, mille kurvem pool seisneb selles, et me vajame elurikkust eluks kordades enam, kui ahju ajatavast puidust saadavat elektrit. 

Taani meedia kohtub selle projekti käigus erinevate inimestega ja puht juhuse tahtel osutub sertifikaate haldav Euroopa NEPCon juht olema väikeses Eesti kontoris kohapeal olemas. Tegemist oli tõepoolest täiesti juhusliku kokkusattumusega ja nii palju kui on olnud kuulda, ei rõõmustanud selline kogemata aset leidnud kohtumine Eestipoolseid sertifikaadi kontrollis töötavaid inimesi kohe üldse mitte. Võimalust ei jäeta mõistagi kasutamata ja tehakse intervjuu NEPCon tippjuhiga, mis toob päevavalgele kurva tõe, mida looduskaitsjad juba aastaid räägivad. Intervjuust selgub, et põhimõtteliselt tehakse kontrolli sertifikaatide üle üks kord aastas ja ülejäänud 364 päeval ei tea keegi, mis metsatööstuses toimub. Kontrollsüsteemi poole pealt tunnistatakse, et mõistagi toimub rikkumisi ja mingit garantiid pole, et sertifikaatide süsteem 100% toimiks. Kui ajakirjanik küsib, kas suured terved puud satuvad Taani põletamisahjudesse, mis on Taanis seadusega keelatud, siis kontrolli juhi vastus on lühike ja otsekohene. Tõlge: “see on kindlasti nii”, aga ta lisab kiiruga, et tegemist on väikese osaga küttepuidust. Muidu üsna rõõmsameelne taanlasest juht tunnistab lõpuks vähe mornima näoilmega, et Graanul Invest maksab neile sertifikaadi eest ning põhimõtteliselt ka kontrolli tegemise eest otse. Ehk teisisõnu, kui nad avastaks liiga palju rikkumisi sertifikaadi osas, siis tuleks sertifikaat ka maaomanikult või tööstuselt ära võtta, aga selle tulemusel kaotaks sertifitseerimisfirma kogu sissetuleku. Mida suurem maaomanik, seda suurem on saadav tulu sertifikaati välja andvale firmale. Oma äriimpeeriumi saavad nad kaitsta sellega, et teevad ise ka kontrolli rikkumiste üle. Eestis pole veel leitud ühtegi rikkumist, mis oleks viinud selleni, et suurmaaomanikult või RMK-lt oleks sertifikaat ära võetud. 

Mõni tund enne selle kirjatöö kirjutamist oli minul kui EMA esindajal ja paljudel teistel Eestis tegutsevatel huvirühmadel kohtumine keskkonnaametiga ja seal tuli arutelu alla ka Eesti aina halvenev looduskeskkond. Olukord on tõesti halb, liikide elupaigad on kehvas seisus ja samal ajal väidavad sertifikaate väljastavad ettevõtted, et kõik on korras, suuri rikkumisi ei esine. Ma nimetaks seda ülimalt kahepalgeliseks süsteemiks ning kannatajaks on looduslik elurikkus. Kui sertifikaatide süsteem sellisel kujul jätkub, on lõpptulemuseks see, et vana metsa liigid võivad ka Eestis hakata välja surema.

Olukord on väga tõsine. Näiteks kahjustas RMK eelmisel aastal Hiiumaal metsaga seotud kuivendustöid tehes liigi elupaika, kes on maailmas üliharuldane ja peale Hiiumaa leidub teda veel minu andmetel Hispaania väikeses kohakeses, kuna mujalt euroopast on ta nüüdseks välja surnud. Kas RMK sai sertifikaadi firma poolt karistada – mõistagi mitte, vähemalt mitte otseselt. Mis see maailma ohustatuma liigi elupaiga kahjutamine siis ära pole. Metsatööstuse suhtumine paistab olevat aeg-ajalt selline, et mis see üks loomake ees või taga siis ära ei ole.

Minu kriitika ehk kõlab nende RMK töötajate suhtes ülekohtuselt, kes pole Hiiumaa juhtumiga seotud, aga samas pole vahet, millist maakonda vaadata. RMK töömuster kordub igal pool samamoodi. Ainuke vahe on see, et teistes Eesti maakondades ei pruugi maailma tasemel üliohustatud liiki lihtsalt leiduda. Aga tööd viiakse ikkagi läbi ennekõike metsatööstuse huvisid silmas pidades. 

Eesti Metsa Abiks poole pealt olen ma alati olnud suhtumisega, et iga kohtumist, kas või Taani meediaga, tuleb võtta hingeliselt rahulikult. Teemad, mida arutasime metsade vahel liikudes, olid minule rasked, kuna olin kasvanud üles nende metsade keskel, mis tänaseks on maha raiutud. Tuleb osata hoida pea püsti ja säilitada lootus. Päev algas meil põtrade otsimisega ja see on ka filmi sisse pandud. Nagu näha saab, põdrad meiega sellel päeval koostööd teha ei soovinud, aga meeldejääv kogemus Taani ajakirjanikele oli see küll ja aitas alustada rasket päeva lõbusamates toonides.

Eesti Metsa Abiks poole pealt astuvad filmis üles mina, Mati Sepp ja Helena Eenok. Looduskaitse poole pealt veel lisaks viib Siim Kuresoo ELF-ist Taani ajakirjanikud vaatama Natura 2000 alal toimuvat raietegevust ja Liina Steinberg Päästame Eesti Metsad MTÜ-st aitab avastada taanlastel Tallinna sadamas toimuvat, kuna sealtkaudu liiguvad graanulid juba laevatades Taani. 

Film on taani ja inglise keelne, youtubes saab panna alla eestikeelsed subtiitrid automaatses tõlkes. Selleks tuleb klõpsata filmi all oleva hammasratta peale (seaded), valida subtiitrid, siis automaatne tõlkimine ja otsida üles Eesti ja ongi olemas. Kuigi tõlge on lünklik, saab mõttest ja sellest, mida räägitakse, hästi aru. Igati parem kui taanikeelsena seda filmi vaadata.

Tänan kõiki, kes seisavad Eestimaa metsade püsimajäämise eest, võimalusel palun toeta EMA tööd: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/ 

Ma arvan, et looduskaitse edukus on kahjuks otseselt seotud ka majandusliku võimekusega. Panustades mõne euroga looduskaitsesse, võime lõpuks päästa terve planeedi, rääkimata Eestimaa metsadest. 
Jagades Youtube filmi: https://www.youtube.com/watch?v=1JOyByotdts  või seda postitust, saame aidata Eestimaa metsasid ja ehk lõpuks mõistavad ka poliitikud, et praegune süsteem pole jätkusuutlik ning kaalul pole enam mitte ainult looduse säilimine vaid pikas plaanis ka inimese eksistents siin planeedil.