loader image

LOODUSKAITSE VAJAB KA 2022. AASTAL EESTI RAHVA ÜHTSET TUGE, ET KAITSTA JA HOIDA EESTIMAA LOODUST

Eesti Metsa Abiks on valmistumas 2022. aastal katsumustele vastu seisma ja loodame, et Eesti rahvas tervikuna mõistab, et Eestimaa loodus väärib hoidmist ja kaitset. 

Eestimaa inimestel on ainult üks ainuke looduskeskkond ja kui me seda hoolimatult majandame, siis see libiseb meil käte vahelt ja uut asemele saada pole kahjuks võimalik. Looduskaitseliselt on Eestis 14% rangelt kaitstavat metsamaad ja sellest ainult 3% asub eramaadel. Metsandussektor leiab, et looduskaitse teeb neile ülekohtuselt liiga, kuna Eestis on liiga palju kaitstud metsasid ja isegi see teadmine, et suuremal või vähesemal määral on majandustegevus lubatud 86%-l metsamaast, pole siiani metsandussektorit rahustanud. 

Öeldakse, et ahnusel pole piire ja ka lageraietel ei tundu looduses lõppu tulevat. Kahjuks raiutakse Eestis igal aastal lagedaks enam kui 30 000 ha metsa, seda on ikka väga palju. Sellest tulenevalt ka minu palve Eesti erametsa omanikele. Ma paluksin, et kaaluksite mõtet jätta looduskeskkonnale vajaminev mets kasvama. See on suur palve ja veelgi suurem on tahe seda ellu viia ja ka koorem, mis langeb maaomanike õlgadele. Kuid teadmine, et nii kingite elu looduskeskkonnale kaalub ehk üle majanduslikult saadava ühekordse tulu, mis lageraielt tuleb. Looduskeskkond on olnud osa meie olemusest juba aastasadu. Metsanduslikke ja looduskaitselisi teadmisi on pärandatud põlvest põlve, aga siis tuli kauaoodatud vabadus ja sinimustvalge lipp tõmmati Toompea lossi vardasse. Koos vabadusega saavutasime hingerahu võõrvõimu ikkest, aga kaotasime ka tükikese iseendist. 

Ma olen liiga noor, et täpselt mäletada 90-dadel toimunud metsavarguste kaost, aga üht teist mäletan ja kuulates vanemate inimeste pajatusi sellest tormisest ajastust saan rääkida, et see oli aeg, kus eestlane proovis ellu jääda. Nüüd, kui oleme saavutanud suurema stabiilsuse ühiskondlikul tasemel, peame aitama ka loodusel ellu jääda. Kui elasime üle 90ndad, siis võiksime olla võimelised kätte võidetud vabadusi jagada ka loodusega. Loodus vajab meie abi aastal 2022, mitte aastal 2040 või aastal 2060, kuna selleks ajaks on juba paljude liikide jaoks hilja, kui me täna ei võtta ette otseseid sammusid.

Ainuüksi Eestimaa loodusest on tänaseks välja surnud kahjuks juba 106 liiki ja väga kriitilises seisus on kokku 221 erinevat liiki. Väljasuremisohus on veel omakorda 296 liiki. See on inimese kätetöö ja see, et Eesti Valitsus, Keskkonnaministeerium jt on siiani keeldunud astumast tõsisemaid samme olukorra parandamiseks, on kurb tõde. Tulen nentida, et ka nemad on inimesed. 

Mul puudub hea vastus, miks otsustavatel kohtadel olevad inimesed kipuvad sageli nii passiivsed ja jäägitult külmad looduskaitse osas olema. Kuid ehk on põhjus majanduslikus heaolus, mida kiivalt proovitakse hoida, kas või looduskeskkonna arvelt seda saades. Kindlasti on ka teisi põhjuseid, kasvõi teadmatus, mis Eestimaa looduses tegelikult toimub. 

Kuid Eesti Metsa Abiks on minemas 2022. aastale vastu teadmisega, et muudame süsteemi ja kaitseme Eestimaa loodust. EMA ja Keskkonnaameti vaheline kohtuvaidlus Natura 2000 alade osas kogub tuure ja sellest kirjutan lähiajal ka pikema ülevaate, mida oleme kohtu abiga juba saavutanud ja millise strateegia on valinud keskkonnaamet, et kohtujuhtumist vabaneda. Ühtlasi võtame täie tõsidusega ette ka MAK2030-e. Soovime, et riik kirjutaks dokumenti sisse jätkusuutliku raiemahu. Hetkel metsateadlaste poolt välja käidud raiemaht 9-11 mln tihumeetrit aastas oleks Eesti loodusele hukatuslik, tundub et kahjuks on teadlaste empaatiavõime eluslooduse vastu puudulik.  

Jätkame raiete üle kontrolli ja siinkohal oleme tänulikud iga infokillu eest, mis aitab EMA-l seadusrikkumisi avastada. Oleme valmis ka nõu ja jõuga maaomanikke aitama, kui nende soov on oma metsas teha majanduslikke tegevusi ja soov on leida seejuures tasakaal looduse ja inimese vahel. 

Tähelepanuta ei saa ka jahindust ega kalandust jätta, kuigi sellele ei suuda me hetkel täies mahus ressursse suunata, aga jälgime ning kaardistame olukorda ja aitame ka keskkonnaametit selles osas järelevalvega. Eelmisel aastal olin kohtus tunnistajaks jahiseaduse rikkumise osas, mille lõpetuseks sain ka ühe humoorika ähvarduskõne. Pidin kurjale jahimehele isegi õpetama, kuidas teinekord ühte korralikku ähvarduskõnet üles ehitada ning palusin alustada sellest, et mitte helistada hommikul vara, kui inimesed magavad. Sellest ajast peale pole temast midagi kuulda olnud, kuuldavasti oli ta lõpuks üsna nördinud ja õnnetu, et mind ähvardada üritas. Kuid jahinduses on tegelikult probleeme palju, mis vajaksid lahendamist ja suuremat tähelepanu ka Eesti riigi poolt. Kas või küsimus ilvestega, kelle jaht on Eestis rangelt keelatud kuid nende suunal toimuvad hämarad tegevused. 

Teemasid, millega Eesti Metsa Abiks meeskonnas tegeleme on palju ja kõiki siin üles lugema ei hakkaks, aga rõhutan, et erakordselt oluline on Teiepoolne toetus. Oleme igati avatud igasugusele informatsioonile, mis aitab kaasa looduse käekäigule ja omalt poolt proovime alati aidata kõiki probleeme lahendada, mille osas meie poole pöördute.

Me ei tea, mida toob aasta 2022, aga oleme valmis vastu võtma ja tegelema kõikide raskustega, mis käänakute tagant peaksid meieni jõudma. 

Üle ega ümber ei saa ka teemast, et vajame oma töös ka majanduslikku tuge, et käia looduse kaitseks kohtus, maksta teadusuuringute eest, toetada teisi looduskaitselisi liikumisi nende kohtuteedel ja tasustada ka looduskaitses töötavate inimeste tööd. 

Eestimaa looduse edu sõltub väga suurel määral sellest kui palju ja mis mahus on Eesti ühiskond valmis panustama Eestimaa looduse kaitsmisesse ja hoidmisesse. Tulgu aasta 2022 parem ja kaunim, kui eelmine aasta seda meile suutis pakkuda. 

MTÜ EESTI METSA ABIKS 

EE667700771002643778 

Toeta: https://www.eestimetsaabiks.ee/toeta/

Jaga

Teised uudised