Mida teha, kui saad teada, et Sulle olulist metsa ähvardab lagedaks raiumine või muul moel raietega rüüstamine?

Esmalt tee kindlaks, kas tegemist on riigile või eraomanikule kuuluva metsaga:

Juhised RMK metsamajandamiskavades kaasa rääkimiseks

Juhised erametsaomanike majandamiskavades kaasa rääkimiseks

Juhised FSC säästva metsanduse sertifikaadi kaasamisnõuetele toetumisel

Mida veel metsade kaitseks teha? Kuidas organiseeruda?

Juhised metsateatiste esmase kontrolli teostamiseks ja vaiete esitamiseks

Juhised pesitsevate lindude kaitseks raietegevuse eest

Juhised kogukonnana organiseerumiseks metsakaitselises tegevuses

Juhised kaitsealuste liikide kandmiseks loodusvaatluste andmebaasi



Juhised RMK metsamajandamiskavades kaasa rääkimiseks

  1. Kui metsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), siis uuri kohalikult omavalitsuselt ja RMK-lt, kas metsa majandamise kavadel on arvestatud avaliku huviga
  2. Kui inimestega pole läbi räägitud, siis nõua avalikku kaasamiskoosolekut – koosolek peab toimuma inimestele sobival ajal (eelistatavalt peale tööpäeva lõppu) ja sobivates tingimustes
  3. Kui on olemas RMK teavitus kaasamiskoosoleku korraldamisest piirkonnas, siis leia kogukonnast aktiivsed inimesed, kes kindlasti kaasamiskoosolekul osaleksid. Võimalusel kaasa kohaliku omavalitsuse esindaja(d), Eesti Metsa Abiks (abi@eestimetsaabiks.ee), meedia
  4. Võimalusel koosta juba enne kaasamiskoosolekut kogukonna poolne pöördumine, mida edastada nii RMK-le kui kohalikule omavalitsusele ja mis sedastab rahva nägemuse kohaliku kogukonna metsa väärtusest ja selle väärtuse hoidmise viisidest
  5. Pöördumisele kogu ka nii palju kohalike elanike allkirju, kui võimalik, et need avalikul kaasamisel RMK-le ja valla esindajatele üle anda
  6. Kaasamiskoosolekul julge seista kavade vastu, mis näevad ette lageraietega majandamist ja välistavad teisi majandamise meetodeid (näiteks püsimetsanduse või looduskaitse)
  7. Nõua teavet, kes on majandamiskava koostanud ja millistel konkreetsetel põhjustel on raieliigiks määratud just lageraie
  8. Paku välja alternatiivsed valikud ja kogukonna nägemus metsa edasisest majandamisest
  9. Oluliste lahkarvamuste korral taotle RMK majandamiskavale tähtajalist moratooriumi, et kogukond saaks vajadusel teostada metsa inventuurid, kui neid pole korrektselt tehtud ja edastada andmed asjakohastele registripidajatele (Keskkonnaagentuur, Muinsuskaitse jms.)
  10. Nõua RMK käest ametlikku kaasamiskoosoleku protokolli ja selle allkirjastamist kogukonna esindajate poolt
  11. Parim võimalus RMK-ga ja kohaliku omavalitsusega argumenteeritult väidelda ja teabenõudega tegeleda on juriidilise kehandi moodustamine (nt seltsing või MTÜ) – asjaajamine on lihtsam ja vähem ajamahukas, kui eraisikuna ja üksikhäälega tähelepanu saavutamine
  12. Pea meeles, et ükski Eesti Vabariigi õigusakt ega seadus ei kohusta RMK lageraiet teostama. Lageraie on RMK mugavusvalik, mis ei ole jätkusuutlik ega keskkonnasõbralik.
  13. Lähtu seisukohast, et RMK ei ole metsa omanik vaid ainult metsa haldaja. Metsa omanikuks on riik ehk rahvas, iseäranis veel kõnealuse raiekava piirkonnas elav kogukond.
  14. Vaidle julgelt ja argumenteeritult ning fikseeri kõik väited ja vastuväited alati koosoleku protokollis.
  15. Jaga oma kogemust ja tõest informatsiooni operatiivselt sotsiaalmeedias (FB ja kõik muud kanalid)
  16. Kui tunned, et RMK ei ole kogukonna sisendiga arvestanud, siis teavita sellest FSC-säästva metsanduse sertifikaati auditorfirmat Nepcon (alu@nepcon.ee). FSC-sertifikaadi omaniku ja sellega kaasnevate turueeliste kasutajana on RMK kohustatud metsade majandamisel kohalike elanike soovide ja nägemusega arvestama
  17. Otsi abi meediast ja teistelt kodanikuühendustelt, näiteks metsakaitseliikumiselt Eesti Metsa Abiks (abi@eestimetsaabiks.ee)
  18. Fikseeri ja avalikusta kogu protsess. Isegi siis, kui raie peaks kõigele vaatamata ikkagi teostuma, on metsapoliitiliste muutuste saavutamise koha pealt ikkagi tegemist väärtusliku tõendusmaterjaliga, millega paljastada RMK ja riigi järk-järguline kaugenemine Metsaseaduse põhialustest ehk säästva metsanduse printsiipidest, mis nõuavad huvirühmade võrdset kaasatust ja kõigi metsa hüvedega (nii ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kui majanduslikega) tasakaalustatult arvestamist.

Tagasi üles


Juhised erametsaomanike majandamiskavades kaasa rääkimiseks

Kohalikud koguvad metsa kaitseks allkirju:
ANNA ALLKIRI MÄRJAMAA LAULUVÄLJAKU METSA KAITSEKS!
  1. Uuri, mida ütleb metsa kohta kohaliku omavalitsusüksuse üldplaneering ja kas tegemist on üldplaneeringu järgi rohealaks määratud alaga – mida täpsem on üldplaneeringu sõnastus rohealale jäävate metsade majandamise kohta, seda konkreetsemalt üldplaneeringuga sätestatut metsamajandusliku tegevuse planeerimisel ja vajadusel ka piiramisel kasutada saab
  2. Proovi teada saada, kas mets kuulub eraisikule või firmale
  3. Kui mets kuulub eraisikule, siis maksab uurida, kas on võimalik inimesega kontakti luua ning aru pidada, mida ja missuguseid töid metsas soovitakse teha – on olnud juhtumeid, kus metsaomanik ise polegi eriti raiet soovinud, vaid see on sündinud metsafirmade agiteerimisel, ja avalikust huvist teada saades loobutakse lageraietest. Kui raieid on ilmtingimata vaja teha, siis on lageraiele alati paremaks alternatiiviks valik- ja hooldusraied
  4. Kui mets kuulub erafirmale, siis tasub uurida, kas firma omab FSC-säästva metsamajandamise sertifikaati
  5. Kui firmal on FSC-sertifikaat, siis tuleb esitada ettevõttele kaasamistaotlus ja viidata sertifikaadi punktidele, mis käsitlevad avaliku huviga arvestamise vajadust
  6. FSC-sertifikaat sätestab, et ka mitte-FSC metsade majandamise puhul ei tohi metsa majandamise organisatsioon läbi viia FSC printsiipide ja kriteeriumitega ilmses vastuolus olevaid tegevusi (kriteerium 1.6.4., NEPConi ajutine metsamajandamise standard Eesti alale, 2014). Samuti on ka “kontrollitud puidu” (FSC serdi madalam standard, millistele kriteeriumitele peaks iga FSC tarneahela sertifikaati omav ettevõte vähemalt vastama) puhul kehtestatud nõuded: lubatud pole puit, mille varumisega on rikutud inimõigusi või kohaliku kogukonna huve, ega ka puit, mis pärineb kõrge kaitseväärtusega aladelt (looduskaitselise või kultuurilise väärtusega paigad, näiteks kaitsealad ja vääriselupaigad või looduslikud pühapaigad)
  7. Nõua avalikku kaasamiskoosolekut ja avaliku huviga arvestamist. Aktiveeri kaasamõtlejad kogukonnas ja koostage avalik pöördumine, mis sedastab rahva nägemuse kohaliku kogukonna metsa väärtusest ja selle väärtuse hoidmise viisidest. Koguge pöördumisele kohalike elanike allkirjad ja andke see üle nii raiet kavandavale firmale kui kohalikule omavalitsusel
  8. Fikseerige ja kajastage sündmusi sotsiaalmeedias, võimalusel kaasake meedia, vajadusel otsige abi teistelt kodanikuühendustelt nagu Eesti Metsa Abiks (abi@eestimetsaabiks.ee) jt

Tagasi üles


Juhised FSC säästva metsanduse sertifikaadi kaasamisnõuetele toetumisel

Asjakohased väljavõtted NEPConi ajutisest metsamajandamise standardist Eestis, mida FSC-sertifikaati omavad ettevõtted järgima peavad:

Tagasi üles


Metsateatiste (tavakeeli raielubade) kontrollimine ja vaidlustamine

  1. Esmalt tuleb õppida kasutama Metsaportaali, kuhu pääseb SIIT: https://register.metsad.ee/#/
  2. Registrist tuleb välja valida piirkond, mis kontrollimiseks sobilik tundub – näiteks kodukant vm oluline piirkond
  3. Nagu Metsaregistri infomenüüst näha, siis saab kaardirakendusele lisaks metsateatistele lisada ka looduskaitse kaardikihid (kaitstava ala välispiir; kaitstava ala vööndid; III kat. liigid; vääriselupaigad; lõheliste jõed), samuti veekaitsevööndid ning muinsuskaitse, ristipuude ja pärandkultuuri kihid
  4. Vastavalt sellele saab siis kontrollida, kas metsateatistel on kõigi looduskaitseliste, veekaitseliste ja muinsuskaitseliste ja pärandkultuuriliste piirangutega arvestatud.
  5. Kui piirangutega on arvestatud, siis saab omakorda kontrollida, kas piirangud arvestavad:
  6. Vastuolu leidmisel tuleb Keskkonnameti otsusega väljastatud metsateatis koheselt vaidlustada
  7. Raiet saab vaidlustada ka siis, kui Keskkonnaamet on metsateatised väljastanud seaduste alusel, näiteks kaitsealuse liigi puhul tingimusi seades (näiteks metsise püsielupaiga lageraiet võib küll teostada, aga ainult väljaspool sigimis- ja pesitsusaega), aga metsateatise esmase analüüsi järel tekib ikka põhjendatud kahtlus, et raiega kahjustatakse metsa ökoloogilisi (kaitsealused liigid, veekaitsevööndi raie jms), sotsiaalseid (inimeste puhke- ja korilusalad, aleviku- ja kodumetsad), kultuurilisi (pärandkultuuri objektid ja ajaloolised looduslikud pühapaigad) või ka metsamajanduslikke- ning –kasvatuslikke (valede raie- ja metsakasvatusvõtete kasutamisega erinevate haiguste, nagu juurepess, levitamine, üleraiega piirkonna stabiilse puiduvaru ohustamine jms)
  8. Pööra tähelepanu sellele, kas metsateatisega väljastatud ala on rahvusvahelise tähtsusega Natura ala ning juhi võimaluse korral tähelepanu EÜ-direktiivide täitmise vajadusele
  9. Vaide esitamisel järgi Keskkonnaameti juhtnööre: https://www.keskkonnaamet.ee/et/keskkonnaamet-kontakt/tagasiside/vaide-esitamine
  10. Alusena soovitame kasutada Keskkonnaameti näidisvaiet: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vaide_esitamise_naidis.pdf
  11. Ühes vaidega tuleb sisse anda ka haldusakti täitmise peatamise taotlus, et vaidlustatud alal metsatööd vähemalt menetlusprotsessi ajaks peatataks
  12. Tea, et 30 päeva jooksul pärast Metsateatise kinnitamist on seaduslik õigus vaiet esitada
  13. Peale 30 päeva möödumist tuleb lisaks vaidele ja haldusakti peatamise taotlusele (juhul, kui raiet pole jõutud veel teostada) anda sisse ka tähtaja ennistamise taotlus, selgitamaks, miks vaie on esitatud pärast seadusega nõutud tähtaega (põhjenduseks sobib näiteks see, et informatsioon lihtsalt polnud varasemalt Sinuni jõudnud)
  14. Kui raie siiski teostatakse, siis kontrolli raietöid, tegemaks kindlaks, kas raie on tehtud vastavalt seadusele
  15. Juhul, kui raie on teostatud näiteks looduskaitsealal või veekaitsevööndis, siis on Keskkonnaamet kahtlemata esitanud piirangud, näiteks teatud puude jätmise või pinnase kahjustamise vältimise kohta, mille täitmist saab kontrollida
  16. Kõige parem on, kui olemas on jäädvustatud materjal (fotod, video) ka raiele eelnenud olukorrast, kuna see on parim viis välja selgitamaks, mis raie käigus tehtud sai ja mis jäeti tegemata

Tagasi üles

Mida teha, et kaitsta pesitsevaid linde raietegevuse eest ja aidata nii metsade majandajatel kui ülejäänud ühiskonnal probleemist teadlikumaks saada?

  1. Jälgi raiutavat ala ning tuvasta alal reaalne linnu pesitsuskoht või ärevad vanalinnud
  2.  Informeeri raie teostajat faktist, et alal on käsil lindude pesitsemine
  3. Dokumenteeri linnupesa koht ja lindude pesitsusest informeerimine (näiteks protsessi filmides, pildistades või lindistades)
  4. Kui raie teostaja raietegevust ei peata, siis tuleb pöörduda Keskkonnainspektsiooni poole (1313) juba konkreetse pesitsuse hävitamise või häirimise asjus
  5. Looduskaitseseaduse §55 (isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) lõige 61 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude (1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel; (2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.
  6. Loe lähemalt lindude ja loomade pesitsus- ning sigimisrahu vajalikkusest www.metsarahu.ee

Tagasi üles


Kuidas organiseeruda? Millest alustada ja mida kohaliku looduse kaitseks teha?

Loo MTÜ:

  1. Leia inimesi (alustada võib 2 inimest) 
  2. Kirjuta põhikiri: näiteks https://www.rohelinelaanemaa.ee/kes-me-oleme/p%C3%B5hikiri või otsi inspiratsiooni internetist teiste looduskaitse organisatsioonide omi lugedes 
  3. Loo MTÜ äriregistris
  4. Tee facebooki leht või grupp https://www.facebook.com/rohelinelaanemaa/?modal=admin_todo_tour 
  5. Tee veebileht (näiteks tasuta google sites) https://www.rohelinelaanemaa.ee/avaleht 
  6. Koosta tööplaan (pane paika esmalt tegevussuunad, mis tunduvad tähtsad ja mida sa reaalselt saaksid teha ning seejärel konkreetne tööplaan näiteks aastaks) 
  7. Taotle Keskkonnaagentuurilt luba GIS kaardikihtidele ligipääsuks (nii saad informatsiooni II ja III kaitsekategooria liikide elupaikade kohta, milliseid andmeid avalikult kättesaadavaks teha ei tohi, aga mille abil saab vaadata, ega raiete või muu majandustegevuse alla ei jää kaitsealuste liikide elupaikasid

Ilma eriliste eelnevate teadmisteta saab tööplaani võtta järgmised tegevused: 

  1. Saada ettepanekuid Maakonna arengustrateegiasse, arengustrateegia tegevuskavasse ja maakonnaplaneeringusse
  2. Saada ettepanekuid kohaliku omavalitsuse arengukavasse, eelarvestrateegiasse, tegevuskavasse, üldplaneeringusse ja detailplaneeringutesse
  3. Jälgi RMK raiekavasid ja küsi kaasamist
  4. Kontrolli metsateatisi ja vajadusel sekku juba enne raietööde teostamist

Lisateadmisi ja süvenemist nõudvad tegevused: 

  1. Juba määratletud vääriselupaikade ehk VEP-ide kaardistamine ja kaitse
  2. Potentsiaalsete VEP-ide kaardistamine ja kaitse
  3. Kaitsealade kaitse-eeskirjade muutmiste jälgimine oma maakonnas, omapoolsete ettepanekute tegemine 
  4. Kaitsekorralduskavade muutmiste jälgimine ja omapoolsete ettepanekute tegemine 
  5. Kaitse alla võtmise ettepanekute koostamine
  6. Natura elupaikade kaitse tagamine
  7. Looduslike rohumaade kaitse tagamine
  8. Muinsuskaitseobjektide, hiiekohtade ja ristipuude kaitse tagamine
  9. RMK maakasutuslepingute jälgimine

Maakondlikud tegevused:

  1. Jälgi ja tee ettepanekuid maakonna arengustrateegiasse ja tegevuskavasse, samuti maakonnaplaneeringusse
  2. Korralda koostööd maakonna asutustega, kelle töö puudutab ka looduskaitselisi küsimusi (Keskkonnaamet, Metsaühistu, kohalik omavalitsus, RMK, külavanemad, MTÜ-d)

Kohaliku omavalitsuse kesksed tegevused:

  1. Saada ettepanekuid arengukavasse, näiteks (1) asulaid ja linnasid ümbritsevate metsade määratlemine inimeste puhkemetsadeks ja nende majandamine sellest lähtudes (lageraie välistamine), (2) asulate ja linnade rohealade arendamine (linnapuude heaolu, linnaaiad, kooliaiad jne), (3) taimekaitse- ja muude mürkide keelamine 
  2. tegevuskavasse,
  3. üldplaneeringusse, käsitledes: (1) teekaitsevööndite kaitse tagamist (vajavad lageraie keeldu), (2) VEP-ide kaitse tagamist (vajavad täiendavat omavalitsuse kaitset), (3) Natura elupaiku väljaspool Natura 2000 alasid ja nende kaitse tagamist (vajavad lisakaitset), (4) looduslike, maaparanduse mõjudeta rohumaade kaitse tagamist, (5) kohaliku kaitse all olevate väärtuste kaitse tagamist, (6) uute kohaliku kaitse väärtusega alade kaitse alla võtmise ettepanekuid ja (7) rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride toimimiseks vajalikke piiranguid.

Mida veel kohaliku omavalitsuse tasandil jälgida?

Kuidas tegutseda RMK metsamajanduslike kavade puhul:

Tagasi üles


Kuidas ennetada riigimetsade (lage)raieid kaitsealuste liikide tuvastamise abil?

Igal kodanikul on võimalik panustada liigirikkuse päästmisele kaasa, avastades neid riigi- ja kohalikes metsades ning kandes andmeid riiklikusse loodusvaatluste andmebaasi (LVA). Eriti oluline on leiuandmed kanda andmebaasi I ja II kategooria liikide kohta, sest kaitsealuste liikide vaatlused jõuavad hiljem (pärast looduses üle kontrollimist) riiklikusse keskkonnaregistrisse. Uute III kategooria liikide leiukohtade  andmebaasi sisestamine aitab samuti looduskaitse korraldajaid.

1. Avastades metsas või muul loodusmaastikul I ja II kategooria või III kategooria kaitsealuse liigi, tuleks püüda seda võimalikult detailselt fotodel jäädvustada. Iga vaatluse juurde saab lisada kuni kolm 5 MB suurust faili.

2. Tuleb vältida inimpelglike liikide (nt talvituvad nahkhiired, I või II kategooria linnuliigid sigimis- ja pesitsuspaikades) häirimist. Võimaluse korral tuleks teha märkmeid liigi arvukuse ja taimede puhul ka elupaiga võimalike piiride kohta. Surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist peab leidja viivitamata teavitama Keskkonnaametit.

3. Leidu kinnitavad fotod tuleb kanda loodusvaatluste andmebaasi, sisestades võimalikult täpsed koordinaadid kaardil. Vaatluskoha märkimine toimub kaardil või siis koordinaatide sisestamise teel. Parima tulemuse asukoha määramisel saab siis, kui foto sisestust teha looduses äppi kasutades, sest siis toimib automaatne asukoha otsing.

Loodusvaatluste äppide allalaadimiseks vali kas Google Play või Apple Store

4. Teatud liikide juures tuleb teha nö kirjutuslauauuringut, st arvutis fotosid suurendades võrrelda neid liigikirjeldustega või võtta ühendust liike tundva spetsialistiga (nt röövlindude osas Kotkaklubiga). Alles siis, kui on peaaegu 100%-line kindlus olemas, on see mõistlik andmebaasi esitada. Kuna andmebaasi on võimalik sisestada ka vaatlusi, mille puhul ei ole vaatleja suutnud liiki määrata (liigi nime väli vaatluse ankeedil jääb tühjaks), siis on andmebaasi juures sektsioon „Aita määrata liiki“.

5. Sõltuvalt liigist ja sisestatud andmete mahust toimub andmete kinnitamine andmebaasi administraatorite poolt paari või rohkema päeva jooksul. Kontrollimise järel ilmub määratud liigi taha märge „kinnitatud“.

6. III kategooria liikide registrisse kandmine aitab vähem raiete vaidlustamisele kaasa, aga teave võib siiski olla oluline  raieloa andjatele või näiteks loodushariduse edendajatele. 

7. Loodusvaatluste andmebaasi sisestatud vaatlustest tekib vaatlejale elektrooniline vaatluspäevik, kus hiljem saab oma vaatluste hulgas erinevaid päringuid/otsinguid teostada.

Pikk ja põhjalik juhendvideo andmete sisestamiseks asub siin.

Tagasi üles

EMA tänab meie liitlasi ja kaasaliikujaid Ohtu Loodusselts MTÜ-d ja Roheline Läänemaa MTÜ-d abi eest sisendi kogumisel ja kaasa mõtlemisel metsakaitseliste juhtnööride koostamisprotsessis!