Kodanike algatatud avalik kiri ning sellele kogutud allkirjad tõid metsandusliku kriisi Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi keskseks teemaks.
Komisjoni istungil osalesid ka maaelukomisjoni liikmed ning kaasatud olid mitmesugused osapooled.
Ettekannetega esinesid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür, Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, Eesti Maaülikooli professorid Hardi Tullus ja Henn Korjus ning Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Allan Sims.
Kaasamisprobleemid
Tarmo Tüür osutas keskkonnaühenduste kesisele kaasamiskogusele metsanduspoliitiliste otsuste juures ning avaldas lootust, et peale ühiskonnas tekkinud debatti ning esimesi Metsandusnõukogu poolseid vastutulekuid laane- ja salumetsade kaitses hakkab olukord lõpuks paranema. Tüür leidis, et kuna metsanduspoliitika on olnud aastaid majanduslike huvide poole kaldu, kahjustades tõsiselt meie metsade elurikkust ning jätkusuutlikke majandamisvõimalusi, siis tuleks kehtestada juba enne praegu kehtiva metsanduse arengukava ametlikku lõpudaatumit uus, säästlikum arengukava.
Eemaldumine säästvast metsandusmudelist
Asko Lõhmus tegi lühisissevaate säästliku metsandusmudeli olemusse, mis on vormiliselt ka Eesti metsapoliitika aluseks seatud. Kui säästlik metsandusmudel peaks lähtuma eelkõige keskkonnast, seejärel sotsiaaltasandist ja kõige lõpuks kahe eelmise tasandi sisse paigutuvast majandussüsteemist, siis Eesti metsanduspoliitika puhul on olukord täpselt vastupidine – esmajärjekorras tulevad majandushuvid, sellele järgnevad sotsiaalsed vajadused ning alles viimasele kohale paigutub keskkonna säästmine.
Turberaie ja SMI
Professor Hardi Tullus selgitas eeskätt turbe- ja valikraide olemust, Allan Sims tutvustas Statistilise metsainventuuri (SMI) välja arvutamise uut metoodikat, mille alusel saadi Eesti metsade aastaseks juurdekasvuks varasemast tunduvalt suurem number – tervelt 15 miljonit tihumeetrit. Rainer Vakra täpsustava küsimuse järel selgus, et majandatavate metsade juurdekasv on siiski ainult 11,8 miljonit tihumeetrit. Kuna Eesti metsade raiemahtude välja arvutamise metoodika juures esineb eriarvamusi, siis ei ole tegelikult ka selge, kas raiemahud jäävad juurdekasvu piiridesse või mitte. Tartu Ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus tegi ettepaneku uute, kõiki osapooli rahuldavate analüüside tegemiseks, et selgitada välja, kas Eesti metsade juurdekasv jääb raiemahtude piiresse või mitte. Need analüüsid on olulised, et teha kindlaks, ega meie metsade kogutagavara ei vähene.
EMA ühineb Tarmo Tüüri ettepanekuga hakata looma uut, säästlikumat metsanduse arengukava. Liikumine ühineb ka Asko Lõhmuse ettepanekuga parandada raiemahtude arvutamise metoodikat, selgitamaks välja, kas Eesti metsade tegelikud raiemahud ikka jäävad lubatud juurdekasvu piiresse.
Vaata keskkonnakomisjoni metsakaitse teemalist istungit siit:
