Tööstuse poolt on käima lükatud üle-eestiline kampaania, mille sihiks on taas lauale tuua nn maadevahetus. Kui eesmärk saaks täidetud, oleks edaspidi võimalik eraomandis olevat kaitsealust maad vahetada riigimetsa vastu, kus majanduspiiranguid ei ole.
Vaatame üle mõned faktid:
2022. aasta SMI andmetel on eraomandis (kas eraisik või juriidiline isik) olevaid range kaitse all olevaid maid 2,7% meie metsadest.
Hetkel ostab riik taolisi metsakinnistuid omanikelt kokku TINGIMUSEL, et looduskaitseliste piirangutega maa ei ole teadlikult omandatud.
Osa 2,7% eraomandis kaitsealustest maadest on teadlikult looduskaitseliste piirangutega ostetud. Väljaannete kuulutuste rubriikides on läbi aastate olnud hulgaliselt kuulutusi, milles metsafirmad kaitsealuseid maid soovivad kokku osta. Neid andmeid ei ole lihtne leida, kui suur protsent sellest 2,7%-st on ausate omanike käes ja kui palju kokkuostjate käes. Riigile saab täna oma kaitsealust metsa müüa vaid aus omanik, mitte kokkuostja.
Kui nüüd surutakse läbi maadevahetus, kus metsafirmadest kokkuostjad saavad kaitsealuseid metsi majandusmetsade vastu vahetada ja neid selle tehingu järgselt lageraiuda, siis on Eesti ühiskonnale järjekordselt “kott pähe tõmmatud” ja oleme langenud pettuse ohvriks.
SÕNUM POLIITIKUTELE: Enne selle teema käsitlemist, palun selgitage välja, kui suur protsent Eesti metsadest on üldse ausate omanike käes, kelle maadele on piirangud peale pandud ja kui suur osa kokkuostjate käes, kes loodavad lihtsalt majanduslikku kasumit teenida looduse hävitamise pealt.
Mitte mingil juhul ei tohi lubada olukorda, et kokkuostjate poolt teadlikult omandatud looduskaitseliste piirangutega metsamaa saab vahetada riigimetsa vastu, kus piirangud puuduvad.
Oleme juba terve Eestimaa ruuduliseks raiunud, lipp lipi ja lapp lapi peal. Loodus, mis lagedatelt aladelt kadunud on, on muudetud ühetaoliseks massiks, tooraineks ja tõstetud laevade ja autode peale suunaga Eestist välja, ekspordiks. Me oleme põletanud ja eksportinud oma unikaalseid ja kordumatuid ökosüsteeme.
Nüüd on tõesti aeg muutusteks, peame ühiskonnana liikuma lahenduste poole ja mõistma, et vajame metsasid ja metsikut loodust selleks, et ise olemas olla.
Foto: Karl Adami
