MILLISES SEISUS ON MEIE LOODUS AASTA 2024 ALGUSES, VÕTAME KOKKU HEA JA HALVA

Kaitsealad

Kaitsealade tulevik on Eestis paremas seisus kui kunagi varem. Minevik on paraku traagiline ning meie kaitsealade piiranguvööndid, mis võiksid olla justkui puhvertsooniks puhtalt majandatava ja kaitstava ala vahel, on kohati armutult lageraiutud. See, et oleme tuleviku osas optimistlikud, ei tähenda seda, et meie kaitsealad on täna ideaalselt kaitstud. Kuid poliitilised otsused on tehtud, et kaitsealad oleksid edaspidi päriselt kaitstud. Kui tänaseni on kaitsealade piiranguvööndites toimunud vähemintensiivse majandamise asemel täistuuridel lageraiumine, siis see peaks nüüd ajalukku jääma.

Eesti Metsa Abiks (EMA) võitis möödunud aasta lõpul kümnendi olulisema kohtuasja ning läbi selle on olemas pretsedent, et Natura 2000 aladel ei tohi edaspidi raieid teostada ilma ala terviklikkusele mõju hindamata.

Majandustegevusi saaks läbi viia siis, kui mõju puudub. Loomulikult on igasugusel uuendusraiel negatiivne mõju ning Natura 2000 alade lageraiumine saab loodetavasti selle kohtuasja raames nüüd läbi.

Meie kohtuasja toetas Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus Eesti vastu, mis nõuab sisuliselt sama – Natura 2000 aladel ei tohi raiuda mõjusid hindamata.

EMA kohtuasi algas veebruaris 2021, Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus sai avalikkusele ja ka EMA-le teatavaks juunis 2021, loetud kuud hiljem.

Teame, et täna on Keskkonnaamet kibekiiresti uudset protokolli loomas, et säästlik praktika paika saaks. Hoiame sellel protsessil hoolega silma peal. Keskkonnaamet ei olnud kahjuks nõus EMA-d uute lahenduste väljatöötamisse kaasama, kuid teame, et lahenduste leidmine on hetkel töös. Tänase seisuga on Keskkonnaametile antud tähtaeg, mis jõuab kätte vähem kui kahe kuu pärast. Vaatame siis, millega nad välja tulevad!

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) andis paar päeva peale meie kohtuotsust teada, et nad on ise otsustanud oma uue arengukava raames kaitsealade lageraiumise lõpetada. Usume, et see ei ole tõsi – nad ei saa kaitsealadel raieid teha, kuna sisuliselt kaotasid EMA-le kohtus.

Igal juhul riigimetsades kaitsealadel raieid tulevikus enam teha ei saa.

Kaitsealuste liikide elupaigad majandusmetsades

Kaitsealuste liikide elupaigad väljaspool kaitsealasid on kahjuks pea täielikult ilma kaitseta. Teame, et osade liikide, näiteks metsise puhul, on hetkel uus kaitsekorralduskava töös ning kaitstud elupaikade pindala peaks suurenema, kuid väga paljude liikide kaitse on minimaalne. Seadus näeb ette selle, et näiteks I ja II kaitsekategooria lindude “püsielupaik” tuleb jätta raietest puutumata ja on justkui kaitstud. Kuid praktikas tähendab see seda, et näiteks lindude puhul jääb raiumata pesapuu ja pesapuu ümber näiteks 100 meetri raadiuses ring. Osadel liikidel on see ring veidi suurem, kuid see ei kata ära tervet elupaika. Lindude koduterritoorium on oluliselt suurem ala ja see kaitse on nii minimaalne, selline käitumine kaitset vajavate liikidega on kultuuritu ja häiriv, sellise olukorraga ei saa mitte kuidagi leppida.

Oleme õnneks saanud vastuse ministeeriumi eluslooduse asekantslerilt, et ka ministeeriumi hinnangul vajavad kaitsealuste liikide elupaigad väljaspool kaitsealasid lisakaitset.

Eesti Metsa Abiks töö on olnud neid juhtumeid avalikustada ning tuua teadlikkust, et muutused on vajalikud. Täna on meil töös lugu ühest I kaitsekategooria linnust, kelle elupaik on lageraiutud. Õige pea saame ka selle juhtumi avalikustada.

KAH-alad ehk kogukonnametsad

Kogukonnametsad on täna suurema kirvelöögi all kui kunagi varem. RMK esindajad käivad mööda kliimaministeeriumi kabinette jutuga, et kogukonnad on neil tülinaks jalus ja kogukonnametsade lageraiumine läbi selle raskendatud. Nüüd on välja mõeldud ideaalne jokk-skeem, kus kodumetsade raieplaane soovitakse kinnitama hakata kohalike omavalitsuste kabinetivaikuses. Igasuguse kaasamise jutt selle juures on vaid meelepete.

EMA loodab, et meie otsustajatel on olemas südametunnistus ning Eesti Vabariigis ei võeta vastu mitte ühtegi uut seadust, mis vabale ühiskonnale sobimatu on. Eesti inimestel peab jääma kaasarääkimisõigus ja ka otsustamisõigus selle üle, kuidas meie kodulähedaste riigimetsadega ümber käiakse.

Eesti Metsa Abiks on täielikult vastu sellele, et sellist seaduseelnõu läbi surutakse, mis kogukondasid vaigistab. Eesmärk on üks, inimestele oluliste metsade lageraiumine. Sellist asja ei saa lubada!

Sellele postitusele tuleb järg, kus räägime, kui hästi on tänasel päeval kaitstud järgmistel alad: Natura metsaelupaigad kaitsealadel, Natura metsaelupaigad väljaspool kaitsealasid, potentsiaalsed Natura elupaigad. Lisaks, milline saab tulevikus olema üldine raiemaht (kas liigume lahenduste suunas), kuidas on kaitstud vääriselupaigad, milline on kaitsealuse metsamaa protsent, kuidas elavad meie linnud ning ka sellest, milline on kuivendamise mõju meie keskkonnale.