Nelja aastaga on RMK poolt läbiviidav KAH-alade kaasamise protsess paranenud, aga siiani on palju puuduseid, mida peavad tõsiselt võtma ka vallaametnikud.

MTÜ Eesti Metsa Abiks metsanduse ja looduskaitse eksperdina osalesin Koolmajärve KAH-metsa koosolekul, mida viis läbi RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg. Ennem, kui valusamate ja rõõmustavamate punktide kallale asun, tahaksin isiklikult tänada Põlvamaa metsaülemat Tiit Timbergi, et ta suutis koosolekut ohjeldada ja selle laevukese ka konstruktiivselt sadamasse viia. Kerre tekkis küll paar suurt auku aga kohalolnud pumpasid vett välja, et laevuke põhja ei läheks. Lisaks osales peale metsaülema veel kaks RMK töötajat ja nagu kuulda on olnud, siis on nad valmis arvestama mingis osas kohalike soovidega ka väljaspool KAH-ala.

MTÜ Eesti Metsa Abiks esindas koosolekul ühte läheduses elavat elanikku, et Ta seisukohad oleks kuuldavad. EMA osaleb RMK kaasamise koosolekutel, kui elanik või elanikud soovivad abi, mis on tasuta. Kulud, mis tekivad, katab EMA või kui sellel hetkel pole rahalisi vahendeid, siis tasun omast taskust sõidukulud kinni, sest inimesed ei tohi jääda ilma abita nedel koosolekutel! Kuid nüüd juba rohkem sisukamalt kaasamisest.

Koosoleku alguses andsin selgesõnaliselt teada, et osalen koosolekul kui vaatleja ja samal ajal esindan ühe kohaliku elaniku huve. See jäi kahjuks RMKle ja valla esindajatele kohati arusaamatuks, aga kohalikud said sellest sõnumist aru.

Edasiminek on see, et RMK väidab, et tuleb ja osaleb esimesel rahva koosolekul nii-öelda puhta lehega ja ootab kohalike seisukohtasid (metsaülem Tiit Timberg seda põhimõtet ka üsna hoolega üritas jälgida). Kuid RMKd esindas koosolekul veel kaks meest ja nende suhtumine ja käitumine ei olnud kohati eetiline ja kaasamõtlev.

Toon siinkohal välja enda versiooni sellest, kuidas võiks alustada edukat RMK läbiviidavat KAH-alade koosolekut:

1. Esimene koosolek algab RMK poolt puhta lehega. Õige lähenemisega annavad kohalikud elanikud suunised RMKle ala kasutamise osas. Oluline on ka see, et peale metsaülema osaleks koosolekul ka raietööde eest vastutavad RMK töötajad.

2. Järgmine etapp on on seotud kohalike elanike informeerimisega, mida peab läbi viima metsaülem neutraalselt positsioonilt. Selles faasis teised RMK töötajad koosoleku läbiviimisesse ei sekku. Kui on kahtlustus, et metsaülem ei ole võimeline neutraalselt positsioonilt tutvustama inimestele nende õigusi KAH-ala koosolekul peaks RMK palkama inimese, kes suudab seda teha. Eeldan, et hea tahtmise korral RMK metsaülemad suudavad olla ikkagi neutraalsed, kuna RMK hallatavad maad on rahva vara, mitte ei kuulu ainuisikuliselt neile ega RMKs töötavatele inimestele.

Selles faasis tuleb elanikele selgitada, mis on KAH-ala ning mis on läbipaistev ja toimiv kaasamine. Selgitatakse, et kohalikel elanikel on õigus avaldada raievastasust ja raieid pooldavaid seisukohtasid, aga lõppeesmärk on ikkagi leida ühine kokkulepe ala kasutuse osas. Sellele järgneb võimalike raievariantide tutvustamine, mis on antud piirkonnas metsaseadusest tulenevalt võimalikud (soovitatavalt on raie nimed paberile kirja pandud). Nimekiri raietest peab hõlmama kõiki metsaseadusega lubatud raieviise k.a püsimetsandus. Iga raieliigi kohta selgitab metsaülem ka, mida üks või teine raieliik endast kujutab, ja millises metsas saab seda kasutada. Näiteks, et lageraiet saab teha raieküpses metsas, aga mitte keskealises metsas.

Toimunud koosolekul RMK töötaja näiteks ei lubanud minul kohalikele välja tuua, mis raied metsaseadusega on antud piirkonnas lubatud. Oli üsna selge, et RMK osad töötajad koosolekul kallutasid kohalikke uuendusraiete poole. Selline käitumine ei ole RMK töötajate poolt adekvaatne ja vähendab kohalike elanike võimekust oma arvamuse avaldamiseks. Kui kohalik elanik ei tea raiete võimalusi tervikuna, on tema otsustusvõimekus juba eos piiratud ja kahjuks ka tahtlikult suunatud kohaliku elaniku huvide vastu. Antud olukorras oleks pidanud sekkuma RMK metsaülem ja oma töötaja korrale kutsuma, aga ta ei teinud seda.

RMK metsaülem peab lähtuma asjaolust, et kohalik elanik ei ole metsamees ja ei tea, millised raied Eestis on olemas, ning metsaülema töö peab olema teha kiire tutvustus raiete küsimuses ja jäädes ise samal ajal neutraalseks ja tagades kord koosolekul.

3. Alles siis võetakse ette KAH-ala kaart, kus on peal raieküpsed, keskealised metsad jne. Sealt kaardilt selgitatakse esimesena välja kõige tähtsamad metsa osad kohalike jaoks. Ühtlasi tutvustatakse kohalike kaarti. Kui kohalikud ütlevad, et kogu mets on ühtemoodi väärtuslik, tuleb RMKl sellega arvestatavalt aruteluga edasi minna. Siinkohal raiete planeerimisest veel juttu ei tehta, vaid RMK kaardistab ala olulisust nii kohalike kui ka enda jaoks.

4. Nüüd kui RMKl on olemas vastav teave kohalikelt ala olulisuse kohta ja kohalikel teave võimalike raieviiside kohta, mis Eesti seadustega lubatud, saab edasi minna raiete aruteluga. RMK peab ka siin olema võimalikult neutraalne ja vajadusel suunav. (Mul on olnud varasemalt ka selline KAH-ala koosolek, kus me RMK koos selgitasime kohalikele, miks lageraiet teha ei võiks sellel alal, kuigi kohalikud tahtsid lageraiet. Kuid see oli üks teine koosolek teise RMK metsaülemaga). Minu ja RMK metsaülema soovitus sõnad jäid siis kõlama ja raie soovist kohalikud loobusid.

5. RMK peab jälgima, et tormakate eestkõnelejate tagant saaks sõna ka vaiksemad osapooled, kaitsma neid vajadusel ka teiste kohalike kriitika eest. Ammugi ei tohi halbade eesmärkidega halvustada ükski riigitöötaja kohalike elanike mõtteid ja soove ning kohalikud ei tohi seda teha riigitöötajate suunal. Kuid läbipaistev tasakaalus kriitika on edasiviiv jõud!

Lisaks tuleb RMKl selgeks õppida ökoloogilised punktid ja kasutada neid ala raiete planeerimisel kohalikele nõu andes. Toimunud koosolekul juhtisin tähelepanu, et kuusemetsas tehtav ulatuslik raie meelitab ligi suurel hulgal kuuse-kooreüraskit, siis sain jällegi natuke nii-öelda naeruvääristava kriitika osaliseks RMK poolt. Siinkohal jällegi metsaülem oleks pidanud sekkuma. Mina ega ükski Teine isik ei tohiks saada nuhelda, kui RMK-l puuduvad ökoloogilised teadmised nt kuuse-kooreüraski leviku tagamaadest.

RMK ja vallad peavad arvestama asjaoluga, et kui kohalik või kohalikud on kutsunud endale esindaja, siis pole vallal õigust öelda esindajale, et Teie olge tasa ja laske kohalikel rääkida (kunagi tuli ühel teisel KAH-ala koosolekul vallavanem mulle peaaegu lausa kallale). Kui kohalik elanik on kutsunud mind ennast esindama, siis mina esindan kohaliku elaniku huve ja minu vaigistamine on ühtlasi nende kohalike inimeste vaigistamine, keda esindan. Protseduurilised reeglid tuleb õppida selgeks nii Räpina vallal kui ka RMKl endal.

Lisaks on looduskaitseühendustel õigus ka ilma kedagi esindamata koosolekutel osaleda ja kaitsta looduse huve. See õigus tuleb erinevatest konventsioonidest, millega Eesti riik on liitunud ja millele alluvad ka RMK ja valla ametnikud. Eesti riigis ei ole keegi seadustest üle, isegi mitte maapiirkondades!

Valdav enamus kohalikke oli koosolekul uuendusraiete tegemise poolt ja osaliselt tuli see RMK mõju tegevusest! Hoolimata mitmetest RMK töötaja sekkumistest minu sõnavõttudesse alavääristava tooniga, õnnestus mul siiski natukene kaitsta kohaliku elaniku huve ning kõik raiesse minevad alad lageraiega kindlasti ei raiuta. RMK hakkab koostama nüüd memo ehk tööversiooni Koolmajärve KAH metsa kohta, lähtudes kohalikelt saadud sisendist, kes saavad veel oma ettepanekuid teha, kui memo on valmis.

Koosoleku lõpus üks Graanul Investi töötaja palus minu abi seoses tema metsaga. Kuna olin juba seal kandis, siis vaatasime koos ta metsa ka üle ja andsin juhised, kuidas metsas toimida nii, et liigirikkus oleks säilinud ja tema soovid metsaga seoses tagatud! Oli väga tänulik abi eest ja mina ei võtnud teda kui vastast vaid mureliku kodaniku, kes vajas abi metsaga!

RMK on parandanud oma KAH-alade koosolekute läbiviimise süsteemi ainult natukene, aga pikk maa on veel minna. Seda tõestas seegi KAH-ala koosolek. MTÜ Eesti Metsa Abiks on alati valmis aitama RMKl asju paremaks teha, kui on soov ja tahe õppida.

RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg küll ei sekkunud vajaminevates kohtades, aga kõigest hoolimata suutis ta koosoleku läbi viia rahulikuks ise jäädes. Ma tean, et RMK on harjunud asju tegema teisiti. Näen üle Eesti, kui raske on riigiametnikel kaasamisi edukalt läbi viia, aga see pole keeruline ja kontimurdev, kui kohalikega arvestatakse algusest peale ja ametnikel on tahe teha asja korrektselt.

Omalt poolt soovin RMKle edu. Õppige oma vigadest ja proovite mitte mõelda selles suunas, kuidas kohalikelt mets kätte saada, vaid liikuge edasi selles suunas, kuidas luua toimiv ja säästev metsamajandamine Eestis – metsatööstus ei ole siin ainuke osapool lp RMK, kes metsa vajab! Kasvama jäetud metsal on ainulaadseid väärtuseid, mille eest peab ka RMK julgelt seisma sh KAH-ala koosolekutel, isegi kui valdav osa kohalike ja RMK töötajaid tahaksid metsa maha võtta, peab RMK metsaülem suunama koosolekut kõigi õigusi arvestavalt.

RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg proovis, seda koosolekut suunata selliselt, et koosolek oleks kaasav ja selle eest ka minu tunnustus Temale koos mõne kriitilise noodiga.

Vormista MTÜ Eesti Metsa Abika koostöö läbi püsitoetuse või ühekordne annetuse kaudu ja iga panus loeb looduse hoidmisel:

MTÜ Eesti Metsa Abiks

LHV: EE667700771002643778

Swedbank: EE852200221076735900

SEB: EE481010220291482223

Fotol: 180 aasta vanune mets! Kasvab jõudsalt!

Tekst: Mati Sepp

Jaga

Teised uudised