Eesti Metsa Abiks saatis seoses 30. juunil läbi saanud tingliku “linnurahuga” pöördumise ministeeriumitele, kus palume selgitusi, miks lubab riik süstemaatiliselt metsamajandustööde käigus linnupesasid lõhkuda ning linnupoegi tappa?
RMK raierahu sai läbi 30. juunil, kui lindude pesitsemine oli täies hoos.
Keskkonnaameti inspektorid lõpetasid metsade järelevalve 30. juunil, kui lindude pesitsemine oli täies hoos.
Metsamajandustööd on täie hooga käima läinud, kui lindude pesitsemine on täies hoos. Linnupesad langevad.
Oleme Eesti Vabariigi looduskaitseseaduses sõnastanud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal ajal tundub, et seadused Eesti Vabariigis ei kehti.
Linnud pesitsevad üldjoontes terve suve, augusti lõpuni. Eesti riik aga on otsustanud, et see on täiesti tavapärane, kui laseme lindudel üles kasvatada ühe kurna linnupoegi. Kui teine või kolmas kurn hukkuvad läbi harvesteri terade, siis järelkasv on siiski olemas. Aga kas ikka on? Kas me tahame elada riigis, kus linnupesade lõhkumine on “tavaline osa” meie majandusest. Miks ometi ei või metsa raiuda talvel, et säästa maad ja mulda ning säästa linnupoegi? Kui kõik on hetkel nii korras nagu mõnikord väidetakse, siis miks jääb meie metsadest igal aastal kadunuks 43 000 – 59 000 linnupaari? Linnulaulu jääb igal aastal veidikene vähemaks. Äkki see, et meie metsalinnud on kadumas, näitab seda, et praeguste regulatsioonidega on midagi väga valesti! Justnimelt linnustik on hea indikaator, mis näitab meie looduse ökoloogilist seisundit. Kui linnud on kadumas, siis oleme liikumas katastroofi suunas.
2019. aastal on tehtud uuring: “Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed”, mis ütleb et näiteks 2018. aastal hukkus läbi raietegevuse, ehk läbi inimeste rahalise ahnuse 84 000 linnupoega. Me ei saa ühiskonnana jätkuvalt vaikides sellist veretööd pealt vaadata.
Teame, et kuskil endise Keskkonnaministeeriumi sahtlipõhjas on olemas eelnõu, kuhu linnurahu on sisse kirjutatud. Plaanis oli kehtestada linnurahu kaitsealadel 15. aprillist 15. juulini (3 kuud). Tööstus, keda esindas Majandus- ja kommunikatsioonimisteerium, oli selle eelnõu vastu.
Kas me päriselt räägime sellest, et vajadus on KAITSEALADEL lindude pesitsemise ajal raieid piirata? Miks sellest üldse rääkima peab? Miks sellist seadust veel olemas ei ole? Miks on Keskkonnaameti ettepanek sätestada linnurahu looduskaitseseaduses nii pikaks ajaks ministeeriumi lauasahtlisse jäänud?
EMA rõhutab, et ornitoloogide hinnangul peaks raierahu kaitsealadel olema pikem, 15. märtsist 31. augustini (5,5 kuud).
Metsalindude asustustihedus on raieküpsetes (tinglikult vanemates kui 60 aastat) metsades oluliselt suurem kui nooremates metsades. Kui mets on “raieküps”, siis langevad koos metsaga ka seal elavad linnud.
2023. aasta kevadel allkirjastati uue valitsuse koalitsioonileping, mis ütleb muuhulgas: “Elurikkuse kiirest kadumisest tulenevate riskide leevendamiseks peab elurikkuse säilitamine muutuma kõikides keskkonda mõjutavates tegevustes prioriteediks. Seame eesmärgiks meie majanduse keskkonnajalajälje võimalikult kiire vähendamise, sealhulgas ka majandustegevusest rikutud elukeskkonna taastamise, pakkudes samal ajal ettevõtjatele investeerimis- ja õiguskindlust.” ja “Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.”
Lisaks teame, et Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus saavutada kõigi EL tähtsusega liikide ja elupaikade (Eestis 60 elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki ning 231 linnudirektiivi liiki) soodne looduskaitseline seisund aastaks 2050. Esimene vaheeesmärk on juba 2030 aastal, kus paranenud seisundiga haudelinnuliikide osakaal peab olema juba 30% tõusnud võrreldes aastaga 2019. Kui kaugel me oma eesmärkide täitmisega oleme? Kas kohustuslikku määrust mitte täites tulevad trahvid ja Eesti inimesed peab maksumaksjatena hakkama kinni maksma tööstuse kasumit?
Arvestades seatud eesmärke, tuleb sellele olukorrale leida kiired lahendused!
Selle pöördumisega soovime rõhutame kõige olulisemat: Selleks, et linnustiku vähenemine peatada, tuleb esimese asjana Looduskaitseseadusesse sisse kirjutada lindude pesitsusrahu kuupäevad, lähtuma peaks kuupäevadest, mida ornitoloogid soovitavad. Pesitsusrahu peab olema kehtestatud kõikides Eesti metsades ja puistutes. Ja olgu see viimane aasta, kus lindusid pesitsemise ajal sellisel moel häiritakse ja tapetakse!
Eesti Metsa Abiks ootab ministeeriumitelt tagasisidet esitatud küsimustele ning ajalist hinnangut, millal saab pesitsusrahu seadusesse sätestatud? Millal on oodata seda, et linnustiku vähenemine peatatakse, kasutades kõiki meetmeid, mis selleks vajalikud.
Loe EMA pöördumist täies mahus siit: https://www.eestimetsaabiks.ee/…/Poordumine-seoses…
Ootame ministeeriumitelt vastuseid!
NB! Tähelepanu!
Eesti Metsa Abiks FB grupp on kolinud. Kui sa ei ole seda veel teinud, siis palun liitu uuesti. Grupp asub nüüd siin: https://www.facebook.com/groups/1224115104915836
Fotol on hallpea rähni pesa, autor: Karl Adami
