Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt102860/domeenid/www.eestimetsaabiks.ee/htdocs/wp-content/plugins/pro-elements/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 39

Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt102860/domeenid/www.eestimetsaabiks.ee/htdocs/wp-content/plugins/pro-elements/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 39

Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt102860/domeenid/www.eestimetsaabiks.ee/htdocs/wp-content/plugins/pro-elements/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 39

Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt102860/domeenid/www.eestimetsaabiks.ee/htdocs/wp-content/plugins/pro-elements/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 39

24.02.2021: KODANIKUÜHENDUS VAIDLUSTAS ÜLE 6000 LOODUSKAITSEALADELE VÄLJASTATUD RAIELOA


Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt102860/domeenid/www.eestimetsaabiks.ee/htdocs/wp-content/plugins/pro-elements/modules/dynamic-tags/tags/post-featured-image.php on line 39

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) vaidlustas üleeile (22.02.2021) viimase 12 kuu jooksul Keskkonnaameti (KeA) poolt üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura aladele väljastatud raie- ja raadamisload, vaidlustades kokku 6345 teatist. EMA toonitab, et Eesti Vabariigi aastapäeval tasub rahval meenutada, kuidas loodus on eestlastele rasketel aegadel alati kaitset pakkunud. Rahva- ja looduspärandi uurija Ahto Kaasik on koguni öelnud, et vaid loodust tundes, arvestades ja austades on meil võimalik püsima jääda.

Kaitsealune habekakk. Karl Adami foto

Eesti loodusele paremat kaitset soovivas vaides osutab kodanikuühendus asjaolule, et Keskkonnaamet ei ole hinnanud raiete mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sealhulgas alade kaitse-eesmärkide täitmisele. Euroopa Liidu loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele juhul, kui olulise negatiivse mõju avaldumine ei ole välistatud. Kodanikuühenduse hinnangul on ilmne, et majanduslikul eesmärgil teostatavad raied võivad loodusaladele olulist negatiivset mõju avaldada.

Viimase Keskkonnaagentuuri (KAUR) raporti järgi on üheteistkümnest Natura metsaelupaigast 10 halvas või ebapiisavas seisundis. Satelliitandmestiku põhjal on Eestis aastatel 2001-2019 Natura aladelt kadunud üle 15 000 hektari metsakatet, kusjuures 80 protsenti sellest raiuti aastatel 2015-2019.

Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb iga tegevust, mis võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks. Kui kujundusraied välja arvata, siis ei ole Natura aladel tehtavad metsaraied kaitsekorraldusega seotud ega selleks vajalikud. Seetõttu on Keskkonnaamet kohustatud enne lubade välja andmist hindama raiete võimalikke mõjusid Natura aladele.

Riigikontrolli 2008. auditi raames tehtud kontrollinventeerimisel leiti, et viiendikul inventeeritud juhtudest oli Natura alal asuvas looduskaitsealuse liigi elupaigas või selle läheduses tehtud töid, mis võisid mõjutada elupaiga seisundit ning mille puhul olnuks vaja kavandatud tegevuse mõju eelnevat hindamist, mis jäeti tegemata. Nõuetekohaseid Natura mõjuhindamisi ei viida Eestis tänase päevani läbi ei kaitse-eeskirjade kinnitamise ega metsateatiste väljastamise puhul.

Viidatud auditis leidis Riigikontroll, et Eesti rikub Euroopa Liidu õigust seeläbi, et jätab Natura aladel ja nende läheduses kavandatavate raiete puhul hindamata raiete mõju nende alade terviklikkusele. Euroopa Kohtu kohaselt tuleb asjakohase hindamise käigus parimatest teadussaavutustest lähtuvalt kindlaks teha kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koos muude kavade või projektidega võivad nimetatud eesmärkidele mõju avaldada.

EMA andmetel väljastas Keskkonnaamet 2020. aasta jooksul Natura aladele lageraielubasid kokku 576,19 hektarile. Raadamislubasid väljastati kokku 145,17 hektarile, sellest umbes kolmandik riigimetsa. Trassiraielubasid kokku 11,85 hektarile, sellest umbes 60% riigimetsa. Veerraielubasid 226,05 ha, sellest 98% erametsa. Aegjärkse raie lubasid kokku 1043,09 hektarile, sellest vaid 5,7% riigimetsa. Häilraielubasid kokku 36,74 hektarile, sellest 100% erametsa. Harvendusraielubasid kokku 1675,49 hektarile, sellest 28% riigimetsa. Valikraielubasid 39,31 hektarile, sellest 100% erametsa. Kujundusraielubasid 1002,28 hektarile, sellest umbes 80% riigimetsa. Sanitaarraielubasid 1487,69 hektarile, sellest üle 80% erametsa.

Kodanikuühendus jättis KeA-le esitatud vaidest välja kujundusraieteatised, kuna kujundusraieid tehakse otseselt looduskaitselistel eesmärkidel. Välja jäeti ka valikraieteatised, mis on väikese mõjuga, eelkõige metsade püsimetsandusliku majandamise eesmärgil teostatavad raied, ning idapiiri väljaehitamisega seotud raadamisteatised.

EMA soovib Eesti vabariigi aastapäevaks meie maa loodusvarade vastutustundlikumat ja teadlikumat haldamist ning pikka iga meie riigile ja rahvale.

Loe lisaks:

Jaga

Teised uudised