EESTI METSA ABIKS

29.01.2021: EUROOPA KOHUS LÜKKAS RAHVUSVAHELISE BIOMASSIKAEBUSE TAGASI, KUNA PUIDU MASSPÕLETAMINE MÕJUTAB KAEBAJAID SAMAMOODI, NAGU ÜLEJÄÄNUD ÜLDSUST

Üle-eelmise aasta märtsis Euroopa Kohtusse antud kaebus, mille hagejate hulgas oli isikuid ja organisatsioone kuuest riigist, lükati lõplikult tagasi kaebajate kaebeõiguse puudumise tõttu. Nimelt leidis kohus, et taastuvenergia direktiivi puidulist biomassi puudutav osa mõjutab kaebajaid samamoodi nagu ülejäänud üldsust. Samas ei eitanud kohus hagejate esitatud probleemide reaalsust.

Kaebajate hulka kuulusid Slovakkia, Iirimaa, Prantsusmaa, Rumeenia, USA ja Eesti isikud ning organisatsioonid. Eestist osales SA Hiite Maja esindajana luuletaja ja esseist Hasso Krull, kelle kaebuse sisuks oli, et puidu põletamise toetamine kiirendab looduslike pühapaikade hävimist. Kohtuasja ette valmistamisel osales kohaliku koordinaatori ja nõustajana ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA).

Kaebajad tõid välja, et fossiilkütuste puiduga asendamine suurendab süsinikuheidet, mitte ei vähenda seda, tekitab õhusaaste kaudu terviseprobleeme ja soodustab loodusmetsade hävimist.

„Hoolimata kaebuse tagasilükkamisest aitas see tõsta teadlikkust puidu masspõletamise ohtudest, mis üle kogu Euroopa üha enam meedia tähelepanuvälja on tõusnud,“ toonitab EMA rahvusvahelise koostöö spetsialist Martin Luiga. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus avaldas hiljuti raporti, mille põhjal kahekümne neljast bioenergia kasutamise stsenaariumist kätkevad kakskümmend kolm ohtu kliimale ja elurikkusele. Samuti toonitati raportis, et 20% Euroopa Liidus põletatavast puidust pärineb tundmatutest allikatest.

Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents Forest Europe andis eelmisel aastal aga teada, et viimase viie aastaga on hävinud 42% Euroopa puutumata metsadest. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on 85% Euroopa metsaelupaikadest halvas või väga halvas seisundis ning selle peapõhjuseks nimetatakse metsandust. Ka Eestis on viimase Keskkonnaagentuuri (KAUR) raporti järgi üheteistkümnest rahvusvahelise tähtsusega Natura metsaelupaigast 10 halvas või ebapiisavas seisundis.

Viimastel aastatel on hakatud puidu masspõletamise soodustamisega kaasnevaid probleeme tunnistama nii Euroopa Liidu kui kohalikul tasandil. Euroopa Parlamendi juhtiv asepresident Frans Timmermans on lubanud käesoleval aastal puidulise biomassi kasutuse reeglid teadusega suuremasse kooskõlla viia. Ka äsja ametisse astunud Eesti valitsusjuht Kaja Kallas on lubanud, et valitsus püüab Narva kateldes puidu põletamise lõpetada, vastupidiselt varasematele plaanidele põletatavaid puidukoguseid suurendada.

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks kavatseb jätkata tööd energiapoliitika teaduspõhise reformimise suunal nii Eesti kui EL-i tasandil kuni eesmärgi saavutamiseni. Oma tegevuses lähtub EMA Euroopa Akadeemiate Nõukogu üleskutsest, mille kohaselt peab süsinikuarvestuse reegleid põhjalikult muutma ning kliimaohtlikke puidupõletusskeeme rahvusvahelisel tasandil piirama.

Loe lisaks: