Rahvaühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) analüüsis kuu aja pärast (2019. aasta 3. märtsil) toimuvatel Riigikogu valimistel kandideerivate erakondade metsandusprogramme, et selgitada välja, missugused on EMA hinnangul kõige metsasõbralikumad, missugused seevastu ennustavad tööstusliku lageraiemajanduse jätkumist.
Analüüsi põhjal avaldame ka metsasõbra valimisfoori, millel anname esmase hinnangu olulisemate parteide suunitlusest. Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised on meie hinnangul seadnud metsahoiu ilmselgelt üheks oma prioriteediks. Ka Vabaerakond ei jää neist kaugele maha. Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Reformierakond tegelevad oma programmides väiksemate, kosmeetilisemate muudatustega, millest SDE omad on kõige paljulubavamad. EKRE metsaprogramm näib pelgalt deklaratiivne ning Isamaa ja Eesti 200 programmid viitavad enim intensiivse kursi jätkumisele.
Allpool saab tutvuda ka põhjalikuma analüüsiga. Lõpliku otsuse peab iga inimene langetama siiski oma isikliku argumentatsiooni ja väärtushinnangute najal ning soovitame väga tutvuda ka erakondade endi valimisprogrammide ja kandidaatide taustaga.
Lisaks valimisfoori avaldamisele koostasime ka enam kui tuhandele Riigikokku kandideerijale saadetud küsimustiku. Uurime kandidaatide seisukohti EMA poolt hetkel allkirjade kogumise faasis ning kevadel ametisse valitavale Riigikogule esitatava rahvapetitsiooni “Lageraied ajalukku!” asjus, samuti biomassi kasutuse, kliimamuutuste pidurdamise, raiemahtude järelvalve, looduslähedasema metsanduse, jahinduse probleemkohtade ja keskkonnateenuste, sealhulgas Keskkonnaministeeriumi töö toimimise kohta.
Vastuste laekumise tähtaeg on 12. veebruaril ning 15. veebruaril alustab EMA vastuste ning nende põhjal tehtava analüüsi avalikustamist. Riigikogu saadikutele saadetud küsimustikuga saab tutvuda siin.
Eesti Metsa Abiks meenutab sedagi, et ehkki valimispäev on vaid üks kord iga nelja aasta tagant, siis tegelik töö nii kodanikuühendustele kui uutele rahvasaadikutele algab alles pärast valimisi, et kandidaatide antud lubadused ka reaalselt ellu viidaks. EMA kavatseb seista säästvama metsanduspoliitika eest ka pärast valimispäeva kukkumist ning kutsub kõiki kodanikke üles aktiivsemalt oma demokraatlikke otsepoliitilisi võimalusi kasutama.
2019. aasta Riigikogu valimistele kandideerivate erakondade valimisprogrammide analüüs metsakaitselisest perspektiivist lähtudes
Valitseva Keskerakonna programmist paistab kõige positiivsemana silma looduslike pühapaikade kaardistamise lõpule viimise lubadus ning linnalähedaste rohevööndite säilitamine ja taastamine, samas on valitsev erakond varasemalt hoopis teistsugust poliitikat rakendanud. Muu hulgas on üle sõidetud kohalike intensiivsest vastupanust nii Pirita ja Viimsi vaheliste rohekoridoride katkestamise puhul kui mitmete teiste Tallinna linna rohevõrgustikku lõhkuvate otsuste juures. Üldiselt on Keskerakonna metsaprogramm kasin, üldsõnaline ega näita üles tahet metsaprobleeme lahendada. See ei tule ka erilise üllatusena, kuna juhtparteil oleks ka oma senise tegevusega olnud võimalik näidata üles head tahet praegust olukorda parandada.
Keskerakonna programmiga saab tutvuda siin.
Reformierakonna programm lubab langetada riigimetsa raiemahtusid, edendada ruumilist planeerimist ning rohevõrgustiku funktsioneerimist, täiustada statistikat ning tegeleda looduskaitseliste maade kasutuspiirangute kompenseerimise ning kaitsealuste maade väljaostmisega, mis on kõik igati positiivsed lubadused, aga sarnaselt Keskerakonnale jääb käsitlus pealiskaudseks ning süsteemne plaan puudub. Selle üle ei saa samuti imestada, kuna tänase metsapoliitika arhitektuur on suuresti Reformierakonna egiidi all püstitatud.
Reformierakonna programmiga saab tutvuda siin.
Sotsiaaldemokraatide programm mainib spetsiifiliselt püsimetsandust asulalähedastes metsades, samuti lubatakse majandamisest välja jäetavate metsade omanikke mingil moel toetada, tõsta langi uuenemise kriteeriume ja eraldada vahendeid looduslike pühapaikade inventeerimiseks. Lisaks sellele tahetakse raiemahtudele puuliigiti raiepiirang seada. Spetsiifiliselt tuuakse välja, et Auvere jaamas lõpetatakse puidu põletamine, ehkki Eesti Energia sõnul põletatakse seal hetkel puitjäätmeid, mis peaks olema säästlik bioenergeetika, seega näib, et tegemist on eelkõige pelletitootjate huvide edendamisega. Tegu on liberaalsetest erakondadest ivake parema, ent siiski jätkuvalt ebapiisava programmiga, kuna praeguste metsandusprobleemide parandamiseks on vaja otsustavamaid samme. Puudujääkide põhjus võib peituda SDE lähedases seotuses graanulitootjatega.
SDE programmiga saab tutvuda siin.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond lubab piirata nii aastast raiemahtu kui raielangi suurust. Varem on EKRE lubanud raiemahtusid ka selgesõnaliselt langetada, ent nüüd tundub, et sellest lubadusest on taandutud. Samuti tekitab kahtlusi see, et raiepiirangu sisseseadmisel kavatsetakse lähtuda vaid *metsandusteadlaste*, aga mitte ökoloogide suunistest. Ka hääletas suurem osa EKRE saadikuid metsasõja ajendiks saanud kuuskede raievanust langetava seadusemuudatuse poolt ning nende programmis torkab ka silma looduslike pühapaikade puudumine, mis ühtib ka varemväljendatud halvakspanuga Eesti rahvapärimuse kandjate suunal. EKRE lubadus piirata metsa müüki välismaalastele või välismaa firmadele ei ole Euroopa Liidu tingimustes tegelikult läbi viidav, seda on võimalik eelkõige ebamugavamaks muuta.
EKRE programmiga saab tutvuda siin.
Ka Vabaerakond lubab sisse seada raiepiirangu ning täpsustab, et nimelt sellisel moel, et süsinikuvaru ega elurikkus ei vähene. Korratakse mitmeid eelnevate parteide nimekirjades esinenud meetmeid, samuti lubatakse kehtestada 3-kuuline raierahu lisaks riigimetsadele ka erametsades. Konkreetses programmis võib juba täheldada head tahet probleemidega tegeleda.
Vabaerakonna programmiga saab tutvuda siin.
Isamaa Erakonna programm jääb oma lubadustes üldsõnaliseks, ent programmi tonaalsus annab mõista, et metsakaitsjatel pole sealt midagi eriti head oodata. Isamaa osutus ka Erametsaliidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu valimiskompassi soosituimaks erakonnaks. Mõlemad liidud on tuntud praeguse metsanduspoliitika edendajate ning soosijatena.
Isamaa programmiga saab tutvuda siin.
Eestimaa Roheliste Erakonna programm lubab otseselt üleminekut püsimetsamajandusele valdava metsamajandusvõttena ning sellega sobivalt ka lageraietele seatavate piirangute tõstmist. Samuti toetatakse kolmekuulist raierahu kõigis metsades ning looduskaitsealadel nelja ja poole kuu pikkust raierahu, lisaks spetsiifilisi raiepiiranguid vastavalt loomade vajadustele. Eraldi võib välja tuua, et programm viitab biomassi arvestamisele taastuvenergiana vaid juhul, kui see on säästlikult varutud. Konkreetselt raiemahtude langetamist programm ei maini, ent võib eeldada, et valitud poliitiline suund tooks selle paratamatult kaasa. Ka on erakond varem sellekohase avalduse teinud. Tegemist on ilmsesti metsade elurikkust ning jätkusuutlikku kasvatamist toetava programmiga.
Roheliste programmiga saab tutvuda siin.
Eesti 200 lubab viia metsaraie tasakaalu “metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega”, ent samas on programm põlevkivisõbralik ning kasutab programmis puidutööstuse jutupunkte. Põlevkiviga seoses leitakse, et arenenud puidutööstus peaks seda kuidagi “tasakaalustama”. Looduslike pühapaikade inventeerimise toetamine on siiski ära mainitud, ent üldiselt detailivaesuselt jääb Eesti 200 alla ainult Isamaa Erakonnale.
Eesti 200 programmiga saab tutvuda siin.
Elurikkuse Erakonna metsaprogramm on äärmiselt põhjalik, lubades kolmekuulist üldist raierahu, aastast raiemoratooriumit ebaeetiliste ärimudelite edendajate ehk “metsakährikute” tegevuse piiramiseks, sõltumatu metsakorralduse taastamist ja selgesõnalist raiemahtude langetamist, viidates ka konkreetsetele numbritele. Tegemist tundub olevat kõige asjakohasema, läbitunnetatuma ja metsaga arvestavama programmiga.
ERE metsaprogrammiga saab tutvuda siin.
Kokkuvõtlikult
Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised on metsahoiu ilmselgelt seadnud üheks oma prioriteediks, ka Vabaerakond ei jää neist kaugele maha. Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Reformierakond tegelevad oma programmides väiksemate, kosmeetilisemate muudatustega, millest SDE omad on kõige paljulubavamad. Kahtlemata väärib tunnustamist, et looduslike pühapaikade inventeerimise vajadusest on lõpuks aru saadud, ehkki miski poleks takistanud KE-l või RE-l pühapaikade inventeerimist juba varem lõpule viia.
Lisaks on looduslike pühapaikade puhul oluline pöörata tähelepanu ka sellele, millisel viisil inventeerimist läbi viiakse. Kas seda tehakse pelgalt olemasolevate kergesti kättesaadavate arhiiviteadete läbitöötamise ning kontrollimise teel või ka kohalikke põliselanikke küsitledes. Ehkki teine variant on oluliselt aeganõudvam ja sellest tulenevalt ka veidi kallim, annab see kokkuvõttes hoopis parema tulemuse. Vaid vanu teateid kontrollides ja lokaliseerida püüdes võib ja ilmselt jääbki suur osa looduslikke pühapaiku leidmata.
EKRE metsaprogramm näib pelgalt deklaratiivne ning Isamaa ja Eesti 200 programmid viitavad enim intensiivse kursi jätkumisele. Eestimaa Rohelised paistavad silma püsimetsandusmajanduse rolli ja biomassi säästlikkuse küsimuse tähtsustamisega, mis on mõlemad väga olulised ja tänuväärsed teemapüstitused.
Elurikkuse Erakonna programm näib kõige asjatundlikum ja täpsem, andes ka kindlaid numbrilisi lubadusi. Positiivne on ka see, et üldine raierahu on jõudnud nii Vabaerakonna, Elurikkuse kui Roheliste programmi. Isamaa ja Eesti 200 aga pilgutavad oma programmis töösturitele silma ega tegele isegi kosmeetilisemate küsimustega nagu asulalähedased rohevööndid.
Negatiivseid lubadusi pole mõtet niivõrd välja tuua, pigem just positiivsete lubaduste puudumist või tasakaalustamata programmi. See tendents on – nagu eelnevalt juba ka toonitatud sai – kõige omasem Isamaale ja Eesti 200-le.
Millele peaksid erakonnad rohkem tähelepanu pöörama?
Peamised probleemkohad, millele erakonnad peaksid rohkem tähelepanu pöörama, on raiemahu kontrollimise instrumendi välja töötamine, biomassi säästlikkuse kriteeriumite tõstmine, lageraie osakaalu vähendamine ning elurikkuse kaitse meetmed, sealhulgas looduskaitsealade piisava kaitse tagamine. Vähe on tähelepanu pööratud ka mullakaitse edendamisele ning loodusturismi sektori arendamisele. Samuti tuleks ilmsesti tasakaalustada riigi Metsandusnõukogu ja RMK nõukogu ning muuta keskkonnavaldkonna juhtivametnike ametisse nimetamine demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ning vähem sõltuvaks parteilistest kaalutlustest. Ka võiks riik tõsiselt kaaluda erakätes olevate loodusväärtuslike metsade välja ostmist ja kaitse alla võtmist, selle asemel, et nendel aladel asuvate loodusväärtuste kaitsmiseks seatavaid piiranguid iga-aastaselt kompenseerida. Viimane on erametsaomanikele koormav ja tülikas asjaajamine ning selline lahendus võiks kaotada palju pingeallikaid metsaomanike ja looduskaitse vahel.
Loe lisaks:
