12.03.2021: MUSTJÕE METSISE ELUPAIGA RAIELOAVAIDLUS JÕUDIS RIIGIKOHTUSSE

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas eile, 11. märtsil Riigikohtusse kassatsioonkaebuse Mustjõe metsise elupaika väljastatud raielubade asjus. Vaidlustatud metsateatistega on antud load harvendus-, sanitaar- ja lageraieteks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.

Mustjõe metsise kohtusaaga algas möödunud aasta aprillis (3.04.2020), kui EMA andis Halduskohtusse kaebuse Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi kodanikuühenduse vaie metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega anti kohtusse taotlus kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.

Kuna esimese astme kohus leidis, et Mustjõe metsise elupaigas lubatud raiete kahjulik mõju kaitsealusele linnuliigile ei ole piisavalt tõendatud, siis tellis EMA metsise kaitse ekspertidelt raietegevuse mõju hindavad analüüsid. Eksperthinnangutele tuginedes tegi kodanikuühendus kohtule apellatsioonkaebuse, tõendades spetsialistide uuringutele toetudes raiete kahjulikkust metsise käekäigule.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsusega ja leidis, et metsateatised olid õiguspärased. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda, et Keskkonnaamet kaalus raiete lubamisel kõiki olulisi asjaolusid. Seda vaatamata sellele, et selgitused metsateatiste andmisel väidetavalt arvesse võetud rohkete teaduslike uuringute ja parima praktika kohta esitas Keskkonnaamet alles kohtumenetluses ning metsateatistest selliseid kaalutlusi ei nähtu. Samuti jättis ringkonnakohus mitmed kaebaja argumendid käsitlemata, rikkudes sellega põhjenduskohustust.

EMA hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et Keskkonnaamet hindaks metsateatiste andmisel raiete kumulatiivset mõju looduskaitsealustele väärtustele ning arvestaks ettevaatusprintsiibiga. Ringkonnakohus on ettevaatusprintsiipi tõlgendanud kohalduvana vaid siis, kui negatiivne keskkonnamõju on tõendatud. Ometi tuleb ettevaatusprintsiibiga arvestada juba siis, kui negatiivne keskkonnamõju on võimalik. Raiete või muu majandustegevuse lubamiseks tuleb negatiivset mõju võimalikult suurel määral vähendada.

Euroopa õiguse järgi on üheks olulisemaks negatiivse keskkonnamõju välistamise instrumendiks kaitstavatele loodusväärtustele ja liikidele nn Natura hindamine, mida Eestis metsateatiste väljastamisel hetkel ei teostata.

Mustjõe metsiseasurkonna kaitse tagamisele lisaks loodab kodanikuühendus saada kohtuvaidluse käigus selgust, kuivõrd vastab praegune raielubade väljastamise kord Euroopa Liidu õigusaktidele. Sedakaudu saab hinnata ka meie loodusväärtuste kaitse adekvaatsust.

EMA esindaja haldus- ja ringkonnakohtumenetluses ning nõustaja kassatsioonkaebuse koostamisel oli SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK)

Loe lisaks:

Jaga

Teised uudised

EE667700771002643778

EE852200221076735900

EE481010220291482223

EE759609601200028486

Liitu EMA uudiskirjaga!


E-post: abi@eestimetsaabiks.ee
Telefon: +372 569 87 256

EESTI METSA ABIKS MTÜ
Reg nr. 80419411