EESTI METSA ABIKS

1.03.2021: KODANIKUÜHENDUSE HINNANGUL KUKKUS RMK TEGEVUSE ARUTELU RIIGIKOGU KESKKONNAKOMISJONIS LÄBI

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Riigikogu keskkonnakomisjonile pöördumise seoses eelmise nädala lõpus keskkonnakomisjonis toimunud aruteluga Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevuse üle Eesti metsade majandamisel. EMA hinnangul on kahetsusväärne, et istungil ei tõstatatud küsimusi RMK teostatava üleraie kohta ning rahulduti tavapäraste vastustega kohalike kaasamise ning loodusväärtuste kaitse osas, kuigi tegevus nendes valdkondades on riigimetsa majandajate õigustustele vaatamata avalikkuse ees küsimusi tekitanud.

Keskkonnakomisjoni poolt 25.02 välja saadetud teates „Keskkonnakomisjon arutas RMK tegevust metsade majandamisel“ väideti, et avalikkusele on vaja paremini ja täpsemalt tutvustada piirkondi, kus soovitakse teha lageraiet. Samuti on vaja tutvustada oma tegevuse sisu ja eesmärke nendes piirkondades. Ometi on asulametsade majandamisel tekkinud probleemistiku tuumaks hoopis tõsiasi, et RMK ei kaasa kogukonda kaasamise hea tava järgi. Selle asemel teavitab RMK kohalikke omapoolsetest plaanidest, lähtudes eeldusest, nagu oleks riigimetsa majandajate kohustused sellega ammendatud ning RMK esindajatel nii või teisiti „õigus“.

Kaasamine peaks tähendama kohalike elanike põhjendatud ettepanekute ja ootustega arvestamist, aga mitte nende veenmist selles, et RMK-l olevat õigus asustusüksuse kaitsemetsades lageraieid ja muid metsamajanduslikke töid teha. EMA hinnangul ei ole vastuvõetav, et RMK esitab ennast metsandusliku tõe valdajana, kuigi tegelikult väljendatakse vaid ühte, üsna intensiivset metsanduslikku nägemust, mis ei vasta jätkusuutlikkuse nõuetele.

RMK kaasamispoliitika osaks on ka lageraiemajanduse promokampaania, mis esitab kliimateaduse seisukohalt ekslikke ja ebateaduslikke väiteid, õigustades lageraieid ja asustusüksuste metsade raieid kui „kliimakangelastegusid“. Eriti ebaeetiline on, kui selliste eksitavate väidetega üritatakse kogukondasid veenda selles, nagu peaks asulate kaitsemetsad maailma päästmise nimel maha raiuma.

Lisaks kohalikele kogukondadele raiete peale surumisele on RMK tegelenud järjekindlalt loodusväärtuste süsteemse kahjustamisega, alustades vääriselupaikade tunnustega alade raiumisega ja lõpetades Natura liikide ning elupaikade kahjustamisega ja looduskaitsealadel teostatavate uuendusraietega. Keskkonnakomisjoni poolt avalikkusele saadetud teate järgi võivat RMK raiesurve väheneda aga seepärast, et kasvab rangelt kaitstud metsade osakaal.

Rääkimata jäetakse, et osa sellest rangelt kaitstavast metsast on raiesmikud ja noorendikud, mis võeti möödunud kümnendi lõpus salu- ja laanemetsade range kaitse vajakute katteks kaitse alla. Laiemat pilti vaadates on Eesti looduskaitsealade kogupindala poolest Euroopa riikide arvestuse tagumises pooles – täpsemalt kahekümne esimesel kohal. Veelgi väiksem kaitsealade osakaal on vaid üheksal riigil.

Kahetsusväärsel kombel jäi Keskkonnakomisjonis täielikult arutamata probleemne tõsiasi, et RMK teostab meie metsades üleraiet. Riigimetsa majandajad on juba mitu aastat raiunud üle ministri määrusega kinnitatud raiemahtude, samuti oma arengukavaga sätestatud raiemahtude. Metsandusekspert Rainer Kuuba analüüsis osutatakse aga, et vastupidiselt 2010. aasta riigikontrolli raportile, millega soovitatakse RMK-l jätkusuutlikkuse saavutamiseks raieintensiivsust ja –mahtusid vähendada, on viimase kümne aastaga riigimetsa raieintensiivus hoopis kahekordistunud. Analüüsis osutatakse ka sellele, et seniste raiemahtude säilitamine toob kaasa järsema raiemahtude langemise tulevikus ning ühes sellega suurema majanduskahju, kui tekiks raiemahtude kiire ja teadliku vähendamisega.

EMA hinnangul on kahetsusväärne, et nii tähtsa küsimuse arutamisele, nagu seda on meie riigimetsade majandamine ja sellega avalikkuse tähelepanuvälja jõudnud probleemistik, kutsuti vaid RMK esindajad ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, kelle kohta on Eesti nimekamad keskkonnaühendused teada andnud, et pikaaegne eluslooduse asekantsler ja MAK2030 protsessi juht on nende usalduse täielikult kaotanud ning peaks oma ametist taanduma.

Kodanikuühendus küsib keskkonnakomisjoni liikmetele saadetud pöördumise lõpus seitse küsimust, mis puudutavad komisjoni välja saadetud teates esitatud väiteid. Ühendus soovib ka teada saada, kas keskkonnakomisjon tegeleb teemaga edasi või rahuldub RMK esindajate vastustega, mida avalikus ruumis samal ajal üha suurema kahtluse alla seatakse.

Loe lisaks: